Pöördnoot

Pöördnoot, ka pöörinoot (murdeti jalgnoot, taaginoot, vorut) on kurnpüünis, millel on vaid üks tiib või teine tiib on väga lühike.

Püügiviis ja ehitusRedigeeri

Kalaparv piiratakse pikema tiivaga sisse ning pöördnoot tõmmatakse spiraalselt kokku. Pöördnooda võrksein peab ulatuma kogu kokkuvedamise ajal pinnast põhjani. Kala kogumiseks on pära, mis kujutab toestamata võrkkotti. Algelistel pöördnootadel pära ei olnud, seda asendas nooda laiem tihedasilmaline ots (lainoot), teine ots (vaalunoot) kitsenes.

PüügipiirkonnadRedigeeri

Eestis oli selline pöördnoot tuntud 19. sajandi II poolel ja see kuulus ühte tüüpi Skandinaavia pöördnootadega. Ühe tiivaga pöördnootasid tunti Harjumaa lääneosas, Muhus, Kihnus, Tõstamaal ja Saaremaal. Nende hulka kuulus ka Peipsi ragavõrk.

Pärnu lahe ääres tuntakse väikesi ühelaiusi 3 mehega käsitsetavaid pöördnootasid, millega püütakse söödakala. Nendega ühist päritolu on Peipsil ja Võrtsjärvel kasutatavad käänivõrgud.

TänapäevRedigeeri

Pöördnooda definitsioon kalapüügieeskirjas on – lubatud kurnpüünis, veonooda alamliik, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle.[1].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Kalapüügieeskiri § 8.3.2

VälislingidRedigeeri