Käänivõrk

Käänivõrk kui keerdpüünis oli pärata tõmbevõrk madalas vees kalade püüdmiseks[1].

Võrgu ehitusRedigeeri

Võrtsjärve käänivõrk koosnes mitmest otsapidi kokkuseotud umbes 2 m kõrgusest võrgust kogupikkusega 140 kuni 250 m. Peipsi käänivõrk oli tunduvalt väiksem. Peipsil kasutati hiljem ka ühetiivalist pärata keerdpüünist, mida nimetati raga, sellega püüti öösiti sügavamas vees[2].

PüügiviisRedigeeri

Käänivõrguga püüti jalgsi kuni kaelani ulatuvas vees. Kaks meest piirasid kalaparve ümber ja vähendasid madalas vees kahlates võrguringi spiraalselt, kuni said kalad paati või kaldale tõmmata. Põhiliselt püüti rääbist ja latikat.

KasutuspiirkonnadRedigeeri

Käänivõrk oli tuntud mitmel pool Skandinaavias ja Loode-Venemaal. Eestis oli kasutusel Muhus, Kihnus, Pärnu lahel, Peipsil ja Võrtsjärvel, vähem põhjarannikul. Teadaolevalt lõpetati selle võrgu kasutus 1940. aastatel[2].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 86
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 117