Põhjanoot

Põhjanoot (ka mutnik või lestanoot) on kurnpüünis, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja noodapärast ning selle veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina[1]. Ta on mõeldud veekogu põhja hoiduvate kalade püügiks.

PüügipiirkonnadRedigeeri

Eesti rannameres kasutatakse seda noota liivasel ja kivideta merepõhjal peamiselt lestapüügiks, Peipsil püütakse sellega põhiliselt ahvenat ja koha.

Põhjanooda ehitusRedigeeri

Nooda suhteliselt lühikesed tiivad on valmistatud noodalinast, mis peab püügisuuruses kala kinni, väiksemad aga pääsevad läbi silma välja. Nooda avamiseks on tiibasid, pära ja suud ümbritsevad selised varustatud ujukite ja raskustega. Pikkadeks veoköiteks kasutatakse lestapüügil jämedat (käevarrejämedusega) pehmet köit.

PüügiviisRedigeeri

Püügikohal heidetakse esmalt vette ankur, mis ühendatakse ujukiga (üldjuhul erkpunane ja suur) ja seejärel alustatakse kannaköie (ca 500 m) veeskamist. Paat teeb laia kaare, et haarata noodaga võimalikult suur ala ja jooksuköie veeskamisel tuleb kaarega ankru juurde tagasi. Veoköit mudasel põhjal vedades tõuseb selle kohale mudapilv nagu kardin. Ka lestapüügil vajub raske veoköis põhja ja tõstab liikumisel üles põhjamuda. Selliste kahelt poolt lähenevate „kardinatega“ hirmutatakse kala kitsasse koridori, mis siis võrkosaga läbi traalitakse. Halva nähtavusega sogases vees satub kala noodatiibade vahele ja sealt edasi kalakotti.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri