Põlva Vabadussõja mälestussammas
Põlva Vabadussõja mälestussammas on Põlvas asuv mälestusmärk, mis on pühendatud Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas langenud sõduritele. See asub Põlva kiriku värava kõrval.
Põlva Vabadussõja mälestussammas on kultuurimälestis.[1]
Vabadussamba nurgakivi pandi 3. oktoobril 1926. Kavandivõistlusel tunnistati vastuvõetavaks skulptor Aleksander Elleri kavand. Samba ehitamine anti Räpina kivitööstusfirmale P. Kirotosk ja Pojad, pronksplaadid valati Tartus Teguri tehases.[2]
Vabadussõja mälestussammas avati 29. juulil 1928. Sammas läks maksma 3939,20 krooni.[2]
Nõukogude okupatsiooni ajal 1946. aastal mälestussammas lõhuti. Kohalikel elanikel kästi rusud ära koristada, suuremad samba osad viidi hobusega algsest asukohast paarsada meetrit edasi võssa, kus need säilisid läbi nõukogude okupatsiooniaja.
Põlva Vabadussõja mälestussammas taastati rahva algatusel ja avati uuesti 29. juulil 1989. Seekord läks sammas maksma 13 239,17 rubla. Osa detaile on algse samba osad, obeliskil on näha üksikud kahjustused - need on varasema lõhkumise tagajärjed.
Pildid muuda
-
Esimeses maailmasõjas langenute nimekiri -
Vabadussõjas langenute nimekiri
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Kultuurimälestiseks tunnistamine RTL 2003, 78, 1155. (Vaadatud 02.07.2015)
- ↑ 2,0 2,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuni 2013. Vaadatud 9. veebruaril 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Kirjandust muuda
- Eesti Vabadussõjas langenud Põlva kihelkonna poegade mälestussamba taasavamine ja pühitsemine Põlvas 29. juulil 1989. a. Koostanud G. Lillemäe ja A. Reimer. Karilatsi Muinsuskaitse Klubi 1989. (Brošüüris kirjeldatakse Põlva vabadussõja mälestussamba avamist 1928. aastal, selle mahavõtmist 1946. aastal, hävitamist 1954. aastal ning taastamist 1989. aastal. Toodud on esialgse avamise ning taasavamise piduliku pühitsemise kavad.)
Välislingid muuda