Ava peamenüü

Põhja-Makedoonia veinid

Viinamarjasordist "Vranec" valmistatud Põhja-Makedoonia vein

Põhja-Makedoonia veinide all käsitletakse Põhja-Makedoonia Vabariigis valmistatavaid veine. Toodetava veinikoguse poolest on Põhja-Makedoonia suuruselt 25. veini tootev riik maailmas. Veinitootmine moodustab riigi põllumajanduse SKT-st 17-20%.[1]

Euroopa Liidus tähistab kaitstud geograafiline tähis (PGI) "Macedonia" aga veine, mis on toodetud Kreeka Makedoonia viinamarjakasvatuspiirkonnas.[2]

ÜlevaadeRedigeeri

Põhja-Makedoonia viinamarjaistandused laiuvad 33 500 hektaril (70% kasvavad veini- ja 30% lauaviinamarjad) ja aastane veinitootmine ulatub 120 miljoni liitrini.[1]

Kui aastal 2003 tegutses Põhja-Makedoonias vaid 28 veinikeldrit, siis aastaks 2014 oli tootjate arv tõusnud 84 peale. Tootjatest 90% tootis alla 5 miljoni liitri veini aastas; kuid 5 tootjat tootsid vahemikus 5 kuni 15 miljonit liitrit aastas ning 4 tootja puhul ületas aastane toodang 15 miljoni liitri piiri.[1]

Suurem osa toodangust eksporditakse 38 riiki ja vaid 15% tarbitakse koduturul. Enim eksporditakse pudelisse villitud veini Horvaatiasse, Serbiasse ja Sloveeniasse. Ekspordist umbes kaks kolmandikku moodustasid 2014. aastal Euroopa Liidu liikmesriigid (nii mahu kui ka väärtuse poolest).[1]

AjaluguRedigeeri

Ajal, mil Põhja-Makedoonia moodustas osa Jugoslaaviast, toodeti riigis veini ja viina. 1980. aastatel toodeti seal umbes kaks kolmandikku kogu Jugoslaavia veinidest. Pärast Jugoslaavia lagunemist kahanes Põhja-Makedoonia veinitoodang kordades - kui 1990. aastate keskpaigas toodeti 1,8 miljonit hektoliitrit veini, siis aastaks 2002 oli see näitaja kukkunud 447 tuhande hektoliitri peale.[3]

2000. aastate alguses võtsid Põhja-Makedoonia viinamarjaistandused enda alla 22 400 hektarit.[3] Aastal 2008 toodeti riigis 108 100 tonni veini, millest umbes 80% moodustasid punased veinid.[4] Lisaks kasvatati sellal ligikaudu 30 000 hektaril ka lauaviinamarju.

VeinipiirkonnadRedigeeri

Veine toodetakse Põhja-Makedoonias kolmes regioonis, mis omakorda jagunevad kokku 16 piirkonnaks.[3][1]

ViinamarjasordidRedigeeri

Põhja-Makedoonias kasvatatakse kokku 28 viinamarjasorti, millest poole moodustavad punased ja poole valged sordid.[1] Levinumate viinamarjasortide hulgas on mitmeid Põhja-Makedoonia põliseid sorte ja ka palju Kesk-Euroopas ning Balkanil levinud sorte. Lisaks kasvatatakse ka mõningaid rahvusvahelisi sorte. Punaste sortide hulga kuuluvad "Vranec" (Põhja-Makedoonias enim kasvatatav sort), "Kratošija", "Cabernet Sauvignon" ja "Merlot". "Stanušina Crna" on unikaalne Makedoonia päritolu viinamarjasort, millest on võimalik valmistada väga kvaliteetseid veine; sort on Põhja-Makedoonia turul väga populaarne, kuid väljaspool koduriiki tuntakse seda vähe. Valgetest sortidest kasvatatakse enim sorte "Smederevka", "Welschriesling" (millele viidatakse tavaliselt nimega "Laški Rizling"), "Chardonnay", "Sauvignon Blanc" ja "Žilavka".[3]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Key Figures - Wines of Macedonia. Vaadatud 30.04.2019.
  2. e-bacchus: Μακεδονία.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Toim. Jancis Robinson. Oxford Companion to Wine, 3rd edition. Macedonia, lk 414. Oxford University Press. Oxford, 2006. ISBN 0-19-860990-6.
  4. Wine production (tons). Lk 28. Food and Agriculture Organization.
  5. Central Region - Wines of Macedonia. Vaadatud 30.04.2019.
  6. East Region - Wines of Macedonia. Vaadatud 30.04.2019.
  7. West Region - Wines of Macedonia. Vaadatud 30.04.2019.

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Macedonian wine seisuga 30.04.2019.