Pärnu Raeküla Kool

(Ümber suunatud leheküljelt Pärnu Raeküla Gümnaasium)

Pärnu Raeküla Kool on eestikeelne üldharidust andev põhikool Pärnus. Kool asub kahes õppehoones, Käo 4 ja Lembitu 1A (algklasside maja).

Pärnu Raeküla Kool, Lembitu 1A õppehoone

Pärnu Raeküla Kool kasutab tunnuslauset: Vitae, non scholae discimus. (Me ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks).

Koolist

muuda

Ajalooline ülevaade

muuda

Raekülla kooli asutamise mõte tuli 1911. aasta juulis Pärnu Eesti kooliseltsi Raeküla osakonna asutamisega Konstantin Pätsi eestvedamisel. Sel ajal tuli kooli asutamise luba taotleda Riiast ja kõige paremini oskasid asja juhendada vennad Konstantin ja Voldemar Päts. Luba saadi ja linna rahaga püstitas Martin Klein Raeküla mändide alla kahe klassiruumiga koolimaja.

Maja oli küll valmis, kuid koolijuhataja puudumisel õnnestus kool avada kaheaastase algkoolina alles 23. märtsil 1913, kui juhatajaks tuli Martin Jürgen Viljandist. Venekeelset õpetust andis 60 lapsele kaks õpetajat. Järgmisel aastal oli õpilasi juba sadakond ja töötati kolme jaoskonnaga kahes klassiruumis. Riigi koolivalitsus maksis palka õpetajatele, muretses õppevahendid ja soetas raamatukogu. Linna aruannetes on kirjas vaid küttekulud.

Esimese maailmasõja ajal hõivasid koolimaja sõdurid ja kooli vara evakueeriti Venemaale Tveri kubermangu

1919. aastal võttis Pärnu linn Raeküla kooli linna algkoolide nimekirja ja nimetas selle Pärnu VII algkooliks. Nüüd oli koolis neli klassi ja 29 aastaks tuli kooli õpetama ja juhatama Aleksander Hansschmidt-Helila.

Sõjaväe lahkumise järel tuli koolimajale kõigepealt uued aknad-uksed ette panna ja muretseda uued koolitarbed.

1922 nimetati ümber Pärnu VII 6-klassiliseks algkooliks, kus oli 180 õpilast 7 õpetajat.

1926. aastal tegi Pärnu linn kuueklassilise hariduse kohustuslikuks (mujal Eestis kehtis veel neljaklassiline koolikohustus). Samal aastal valmis koolimaja juurdeehitis, kuhu tehti saal ja jalutusruum, mis avati pidulikult 31. oktoobril. Poolteist miljonit marka maksma läinud ehituseks saadi raha linnakassast ja kohalike seltside korjandustest.

Elektrivalgus jõudis Raekülla 1927. aasta novembris. Järgmisel aastal rajati kooliaed ja krunt ümbritseti planguga. Kooli saali kasutasid ka kohalikud seltsid.

Teise maailmasõja järel kandis kool Pärnu IV mittetäieliku keskkooli nime.

1962. aastal ehitati kooliaeda uus algklasside hoone ja järgmisel aastal anti koolile nimeks Pärnu VIII 8-klassiline kool.

1. septembril 1979 kolisid koolihoone amortiseerumise tõttu lapsed vanast koolihoonest Lydia Koidula nimelisse Pärnu 2. Keskkooli ja Raekülas peatus päevane üldhariduse andmine. Maja siiski päris tühjaks ei jäänud, sinna said ruumid Pärnu kaks õhtukeskkooli, millest hiljem kasvas välja Täiskasvanute gümnaasium. Algklasside majas on tegutsenud Pärnu noorte tehnikamaja ja Pärnu Kunstikool.

1. septembril 1991 alustas Pärnu Raeküla Keskkool uues õppehoones (Käo 4) munitsipaalkoolina, 291 õpilase ja 20 õpetajaga.

6. juunil 1997 nimetati kool Pärnu Raeküla Gümnaasiumiks.

1. septembril 2010 nimetati kool Pärnu Raeküla Kooliks, muutudes põhikooliks.

1. septembril 2011 alustas koolis esimene spordiklass (jalgpall, tennis).

1. septembril 2014 avati renoveeritud Lembitu 1A õppehoone.[1]

Koolihoone

muuda

Ehitusmeistri Martin Kleini juhtimisel ehitati 1912. aastal kahte klassiruumi ja õpetaja korterit mahutav püstpalkidest koolihoone (minimaalsete rahaliste ressursside eest).

1926. aastal valmis juurdeehitis jalutusruumi ja saaliga (10x12 m2).

Linnaosa kasvu tõttu suurenes laste arv, mis tingis lisahoone ehitamise 1962. aastal (Lembitu 1A).

Praegune koolihoone (Käo 4) valmis 1991. aasta sügisel. Koolil on täismõõtmetega võimla.

1999. aastal rekonstrueeriti staadion. 2020. aastal anti staadion üle linna spordikoolile.

1. septembril 2014 avati pidulikult Lembitu 1A renoveeritud õppehoone.

2020 soojustati täielikult Käo tn 4 õppehoone. Soojustamistööde käigus vahetati ka kõik aknad ja välisuksed.

2023 alustati koolimaja siseruumide remonti.

Koolijuhatajad-direktorid

muuda
  • Märts 1913 – november 1913 Martin Jürgen
  • november 1913 – juuni 1914 Mihkel Raud
  • juuli 1914 – oktoober 1915 Anton Schmidt
  • november 1915 – juuni 1916 Johan Vestmann
  • juuli 1916 – september 1916 Liisa Vichmann
  • 1916–1919 Jaan Orav
  • 1919–1948 Aleksander Hansšmitdt–Helila
  • 1948–1960 Maria Kopliste
  • 1960–1979 Johannes Kivi
  • 1991–2004 Tõnu Tõniste
  • 2004–2007 Viive Tüür
  • 2007– … Liilia Oberg

Kooli väljaanded

muuda

Kooli väljaanded on kättesaadavad ka rahvusraamatukogus ja Tartu Ülikooli raamatukogus.

Õpilased

muuda

2014/2015. õppeaastal oli koolis 20 klassikomplekti, kus õppis 397 õpilast:

  • I kooliastmes – 158
  • II kooliastmes – 131
  • III kooliastes – 108

2015/2016. õppeaastal oli koolis 23 klassikomplekti, kus õppis 440 õpilast:

  • I kooliastmes – 191
  • II kooliastmes – 111
  • III kooliastmes – 138

2016/2017. õppeaastal on koolis 23 klassikompleti, kus õpib 418 õpilast:

  • I kooliastmes – 174
  • II kooliastmes – 138
  • III kooliastmes – 106

2019/2020. õppeaastal on koolis 23 klassikomplekti ja 411 õpilast:

  • I kooliastmes - 142
  • II kooliastmes - 153
  • III kooliastmes - 121

2020/2021. õppeaastal on koolis 19 klassikomplekti ja 361 õpilast:

  • I kooliastmes - 105
  • II kooliastmes - 141
  • III kooliastmes - 115

Viited

muuda
  1. "Kooli ajalugu". Kooli koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.07.2017. Vaadatud 5.7.2017.

Välislingid

muuda