Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee

Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee (lühendatult Pärnu Linna RSN TK; 1978. aastani Pärnu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee, lühendatult Pärnu Linna TSN TK), seejärel Pärnu Linna RSN TK oli Nõukogude ajal Pärnu kohaliku võimu (Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu) täidesaatev ja korraldav organ. Täitevkomiteed juhtis Täitevkomitee esimees.

Pärnu Linna TSN Täitevkomitee esimehed

• 1941 Vladimir Saar,
• 1941 Jaak Nessler
  • 1941, Robert Tähiste, Täitevkomitee esimehe asetäitja
• 1941–1944 Saksa okupatsioon, ametis Pärnu linnapead
• 1944–1946, Jaak Nessler.
  • 1945–, Arne Rannik, Täitevkomitee esimehe asetäitja
• 1946–1953, Villem Lombak
• 1953–1957, Eduard Mettus
• 1957–1959, Elmar Hallmägi
• 1959–1962, Vladimir Makarov
• 1962–1965, Valter Hallmägi
• 1965–1974, Vladimir Makarov

Pärnu Linna RSN Täitevkomitee esimehed

• 1974–1982, Henn Lõmps
• 1982–1987, Mihhail Trofimov
• 1987–1989, Valeri Dejev

Täitevkomitee tegevuse alused

1940. aasta Eesti NSV konstitutsioon sedastas, et:

• § 52. Riigivõimu-organeiks maakondades, linnades, valdades ja alevites on töötava rahva saadikute Nõukogud,
• § 53. Maakondade, linnade, valdade ja alevite töötava rahva saadikute Nõukogud valitakse vastava maakonna, linna, valla või alevi töötava rahva poolt kaheks aastaks.
• § 54. Maakondade, linnade, valdade ja alevite töötava rahva saadikute Nõukogud juhivad kultuurpoliitilist ja majanduslikku ülesehitustööd oma territooriumil, määravad kindlaks kohaliku eelarve, juhivad neile alluvate valitsemisorganite tegevust, kindlustavad riigikorra kaitset, aitavad kaasa maa kaitsevõime tugevdamisele ning kindlustavad seaduste täitmist ja kodanike õiguste kaitset.
• § 56. Maakondade, linnade, valdade ja alevite töötava rahva saadikute Nõukogude täidesaatvaiks ja korraldavaiks organeiks on nende poolt valitud täitevkomiteed järgmises koosseisus: esimees, tema asetäitjad, sekretär ja liikmed.
• § 57. Väikestes valdades, linnades ja alevites on töötava rahva saadikute Nõukogude täidesaatvaks ja korraldavaks organiks nende poolt valitud esimees, tema asetäitja ja sekretär.
• § 58. Töötava rahva saadikute Nõukogude täitevkomiteed teostavad kultuurpoliitilise ja ma­jandusliku ülesehitustöö juhtimist oma territooriumil vastavate töötava rahva saadikute Nõukogude ja kõrgema astme riigiorganite otsuste alusel.
• § 59. Maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude istungjärgud kutsutakse kokku nende täitevkomiteede poolt vähemalt neli korda aastas.
• § 60. Valdade töötava rahva saadikute Nõukogude istungjärgud kutsutakse kokku nende täidesaatvate organite poolt vähemalt kuus korda aastas.
• § 61. Linnade ja alevite töötava rahva saadikute Nõukogude istungjärgud kutsutakse kokku nende täidesaatvate organite poolt vähemalt üks kord kuus.
• § 62. Töötava rahva saadikute Nõukogud vali­vad oma istungjärgu ajaks juhataja ja sekretäri istungjärgu koosolekute juhtimiseks.

1978. aasta Eesti NSV konstitutsioon sedastas, et:

• § 124. Riigivõimuorganiteks linnades, rajoonides, Tallinna linnarajoonides, alevites ja maa-asulates on vastavad rahvasaadikute nõukogud.
• § 125. Kohalikud rahvasaadikute nõukogud otsustavad kõiki kohaliku tähtsusega küsimusi, lähtudes üldriiklikest ja nõukogu territooriumil elavate kodanike huvidest, ning viivad ellu kõrgemalseisvate riigiorganite otsuseid, juhivad alamalseisvate rahvasaadikute nõukogude tegevust, võtavad osa vabariikliku ja üleliidulise tähtsusega küsimuste arutamisest ning esitavad nendes küsimustes oma ettepanekuid.
• Kohalikud rahvasaadikute nõukogud juhivad oma territooriumil riiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist ülesehitustööd; kinnitavad majandusliku ja sotsiaalse arengu plaanid ning kohaliku eelarve; juhivad neile alluvaid riigiorganeid, ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone; tagavad seaduste täitmise, riikliku ja avaliku korra ning kodanike õiguste kaitse; aitavad kaasa riigi kaitsevõime tugevdamisele.
• § 126. Oma volituste piires kohalikud rahvasaadikute nõukogud tagavad komplekse majandusliku ja sotsiaalse arengu oma territooriumil; kontrollivad seadusandlusest kinnipidamist sellel territooriumil asuvate kõrgemalseisva alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide poolt, koordineerivad ja kontrollivad nende tegevust maakasutuse, looduskaitse, ehitustegevuse, tööjõuressursside kasutamise, tarbekaupade tootmise ning elanike sotsiaalse, kultuurilise, elutarbelise ja muu teenindamise alal.
• § 132. Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitvateks ja korraldavateks organiteks on nende poolt saadikute hulgast valitavad täitevkomiteed järgmises koosseisus: esimees, esimehe asetäitjad, sekretär ja liikmed.
• Täitevkomiteed annavad vähemalt kord aastas aru neid valinud nõukogudele, samuti koosolekutel töökollektiivides ja kodanike elukoha järgi.
• § 133. Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteed on vahetult aruandekohustuslikud niihästi neid valinud nõukogu kui ka kõrgemal seisva täitva ja korraldava organi ees.
• § 134. Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteed juhivad riiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist ülesehitustööd vastavate nõukogude territooriumil neid valinud nõukogude ja kõrgemalseisvate riigivõimu- ja valitsemisorganite otsuste alusel. Täitevkomiteed kutsuvad kokku nõukogude istungjärgud; koordineerivad nõukogu alatiste komisjonide tööd; abistavad rahvasaadikuid nende kohustuste täitmisel; organiseerivad nõukogude ja kõrgemalseisvate riigiorganite otsuste, samuti valijate juhendite täitmist; juhivad neile alluvaid valitsemisorganeid.
• § 135. Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteed oma pädevuse piires võtavad vastu otsuseid ja annavad korraldusi.
• § 136. Kõrgemalseisvate rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteed võivad tühistada alamalseisvate täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi.
• § 137. Rahvasaadikute nõukogude volituste lõppemisel säilitavad nende täitevkomiteed oma volitused kuni täitevkomiteede valimiseni rahvasaadikute nõukogude uue koosseisu poolt.
• § 138. Täitevkomiteede osakonnad ja valitsused moodustatakse rajoonide, vabariikliku alluvusega linnade, Tallinna linnarajoonide rahvasaadikute nõukogude poolt ning alluvad oma tegevuses nii nõukogudele ja nende täitevkomiteedele kui ka vastavatele kõrgematele riigivalitsemisorganitele.