Oskar Ernst Emil Tomberg
Oskar Ernst Emil Tomberg (23. oktoober / 4. november 1866 Tudulinna – 6. veebruar 1938 Tallinn) oli eesti vaimulik.
Oskar Tomberg sündis rentnik Johannes Tombergi ja Wilhelmine Tombergi kolmanda pojana. Ta õppis Tartu Kubermangugümnaasiumis ja 1884–1889 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Prooviaastal oli ta Vaivara koguduses (venna Christoph Dietrich Georgi juures). Ordineeriti 3. veebruaril / 15. veebruaril 1891 Tallinnas õpetajaks.
Vaimulikutööd alustas 1891. aastal Koeru Maarja-Magdaleena koguduse abiõpetajana. Seejärel oli 1892. aastal Eestimaa vikaarõpetaja, 1892–1895 Tallinna Toompea Kaarli koguduse abiõpetaja ning 1896 – 15. oktoober 1932 Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja, 1917–1920 Ida-Harju praostkonna praost, alates 1932. aastast emerituuris.
1912. aastal koostas ta ülevaate Jõelähtme koguduse ajaloost, mis avaldati kiriku uue torni ja kella õnnistamise päevaks 4. novembril 1912.
Isiklikku
muudaTa abiellus 1891 Margarethe Helene Elisabeth Hoffmanniga, kellega tal oli 11 last. Ainult 3 neist elasid abiellumiseni.
Tema vend Nikolai Adolf Tomberg oli luterlik vaimulik Kamenets-Podolskis, vend Christoph Dietrich Georg Tomberg oli Vaivara koguduse õpetaja. Tema äi Heinrich Ferdinand Hoffmann oli Koeru Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja. Tema poeg Herbert Tomberg oli arst.