Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus
EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus on luterlik kogudus Jõelähtmel.
Kogudus kuulub Ida-Harju praostkonda.
Koguduse õpetaja on Margus Kirja, organistid Mare Peterson. Juhatuse esimees on Mart Johanson.
Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11.00 Jõelähtme kirikus.
Koguduse varasemad vaimulikud muuda
Esimesed kogudust teeninud vaimulikud olid Tallinna piiskopi poolt ametisse määratud Taani preestrid. Esimesed isikulised andmed vaimulike kohta pärinevad alles reformatsioonijärgsest ajast.
Aastatel 1714–1734 oli Jõelähtme pastor Heinrich Christopher Wrede, kelle peetud kirikuraamatud on olulised ajalooallikad. Muuhulgas sisaldavad need informatsiooni koolihariduse edenemisest, kohalikest rahvapärimustest ja juhtumistest ning loodusnähtuste kirjeldusi.
Eesti kultuuriloo jaoks kõige olulisem Jõelähtme vaimulik on olnud Gustav Heinrich Schüdlöffel. Teda peetakse üheks esimeseks, kes hakkas koguma Kalevipojaga seotud pärimusi ja avaldas need ajakirjas Das Inland 1836. aastal. Schüdlöffel julges esimesena kasutusele võtta nn. uue kirjakeele ja avaldas Eduard Ahrensi uuele grammatikale tuginedes tõlkeraamatu "Thomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal" (1844).
Jõelähtme kihelkonna kultuuriloo kontekstis väärib märkimist ka Paul Loppenowe. Jõelähtmesse tuli ta 1863. aastal ja juba järgmisel aastal avas seal köstrikooli. Pisut hiljem avas ta kooli Maardus, Randveres ja Jägalas, siis Kostiveres (1867) ja Sahal (1868). Loppenowe sulest ilmus 1884. aastal õpperaamat "Rehkendamine küla koolis".
Viimaseks saksa soost vaimulikuks oli Oskar Ernst Emil Tomberg, kes teenis kogudust 1896. aastast kuni 15. oktoobrini 1932.
Jõelähtme koguduse pastorid muuda
- u 1585–1592 Gisbert Kritte, pastor
- enne 1596, Johann, pastor
- 1614–1637 Petrus (Peter) Jacobi Carelius, pastor
- 1637–1644 Oloff (Olaus) Nicolai Duncan(us), pastor
- 1644–1658 Heinrich (Henricus) Bartholin, pastor
- 1659–1561 Martin(us) Closen (Closius)
- 1662–1671 Andreas Wilhelm Diefeld, pastor
- 1672–1674 Eobald/us (Eowald) Rhanaeus, pastor
- 1676–1692 Johann/es Wilcken, pastor
- 1692–1700 Georg Schwäbisch (Schwebius), pastor
- 1700–1713 Arend Johann Knüppfer, pastor
- 1713–1742 Heinrich Christopher Wrede, pastor
- 1734–1738 Andreas Gabriel Strenge, adjunkt
- 1738–1742 Johann Bidgerg, adjunkt
- 1742–1746 Johann Bidberg, pastor
- 1746–1748 Carl Johann Sommer, pastor
- 1748–1766 Gustav Ernst Hasselblatt, pastor
- 1766–1779 Isaac Heinrich Hirschhausen, pastor
- 1780–1783 Samuel Gottlieb Stückel, pastor
- 1783–1785 Friedrich Johann Anton Assmuth, pastor
- 1785–1802 Georg Friedrich Schüdlöffel, pastor
- 1803–1809 Jacob Johann Anton Hirshhausen, pastor
- 1809–1810 Peter Heinrich Schwabe, pastor
- 1811–1815 Justus Johannes Mickwitz, pastor
- 1817–1821 Johann Alexander Reutlinger, pastor
- 1822–1828 Christian Gustav Knüpffer, pastor
- 1828–1859 Gustav Heinrich Schüdlöffel, pastor
- 1860–1863 Woldemar Friedrich Kentmann, pastor
- 1863–1895 Paul Loppenowe, pastor
- 1895–1932 Oskar Ernst Emil Tomberg, pastor
- 1932–1944 Elmar Petersoo, pastor
- 1945–1946 Otto Tallinn, pastor
- 1946–1949 Alfred Tooming, pastor
- 1945–1954 Harald Meri, jutlustaja
- 1954–1957 Harald Meri, diakon
- 1955–1963 Paul Voldemar Koppel, pastor
- 1963–1966 Rene-Erich Tasmuth, pastor
- 1966–1972 Mihkel Liikane, pastor
- 1972–1979 Kalle Mesila, pastor
- 1979–1986 Harri Rein, pastor
- 1986–1991 Vivian Raudsepp, pastor
- 1991–1992 Harri Rein, pastor
- 1992–1994 Enn Auksmann, pastor
- 1994–1996 Harri Rein, pastor
- 1994–2007 Margus Kirja, diakon
- 1996–1997 Jüri Raudsepp, pastor
- 1997–1998 Jüri Vallsalu, pastor
- 1998–2007 Jaanus Jalakas, pastor
- 2007– Margus Kirja, pastor[1]
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Oskar Tomberg: Tagasivaade Jõelehtme koguduse möödaläinud aegade peale. Kokkuseatud Jõelehtme kiriku uue torni ja uue kella õnnistamise päevaks 4. novembril 1912 a. Tallinn, 1912. Lk 32