Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus
EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus on luterlik kogudus Jõelähtmel.

Kogudus kuulub Ida-Harju praostkonda.
Koguduse õpetaja on Margus Kirja, organistid Mare Peterson. Juhatuse esimees on Mart Johanson.
Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11.00 Jõelähtme kirikus.
Koguduse varasemad vaimulikud
muudaEsimesed kogudust teeninud vaimulikud olid Tallinna piiskopi poolt ametisse määratud Taani preestrid. Esimesed isikulised andmed vaimulike kohta pärinevad alles reformatsioonijärgsest ajast.
Aastatel 1714–1734 oli Jõelähtme pastor Heinrich Christopher Wrede, kelle peetud kirikuraamatud on olulised ajalooallikad. Muuhulgas sisaldavad need informatsiooni koolihariduse edenemisest, kohalikest rahvapärimustest ja juhtumistest ning loodusnähtuste kirjeldusi.
Eesti kultuuriloo jaoks kõige olulisem Jõelähtme vaimulik on olnud Gustav Heinrich Schüdlöffel. Teda peetakse üheks esimeseks, kes hakkas koguma Kalevipojaga seotud pärimusi ja avaldas need ajakirjas Das Inland 1836. aastal. Schüdlöffel julges esimesena kasutusele võtta nn. uue kirjakeele ja avaldas Eduard Ahrensi uuele grammatikale tuginedes tõlkeraamatu "Thomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal" (1844).
Jõelähtme kihelkonna kultuuriloo kontekstis väärib märkimist ka Paul Loppenowe. Jõelähtmesse tuli ta 1863. aastal ja juba järgmisel aastal avas seal köstrikooli. Pisut hiljem avas ta kooli Maardus, Randveres ja Jägalas, siis Kostiveres (1867) ja Sahal (1868). Loppenowe sulest ilmus 1884. aastal õpperaamat "Rehkendamine küla koolis".
Viimaseks saksa soost vaimulikuks oli Oskar Ernst Emil Tomberg, kes teenis kogudust 1896. aastast kuni 15. oktoobrini 1932.
Jõelähtme koguduse pastorid
muuda- u 1585–1592 Gisbert Kritte, pastor
- enne 1596, Johann, pastor
- 1614–1637, Petrus (Peter) Jacobi Carelius, pastor
- 1637–1644, Oloff (Olaus) Nicolai Duncan(us)[1], pastor
- 1644–1658, Heinrich (Henricus) Bartholin, pastor
- 1659–1561, Martin(us) Closen (Closius)
- 1662–1671, Andreas Wilhelm Diefeld, pastor
- 1672–1674, Eobald/us (Eowald) Rhanaeus, pastor
- 1676–1692, Johann/es Wilcken, pastor
- 1692–1700, Georg Schwäbisch (Schwebius), pastor
- 1700–1713, Arend Johann Knüppfer, pastor
- 1713–1742, Heinrich Christopher Wrede, pastor
- 1734–1738, Andreas Gabriel Strenge, adjunkt
- 1738–1742, Johann Bidgerg, adjunkt
- 1742–1746, Johann Bidberg, pastor
- 1746–1748, Carl Johann Sommer, pastor
- 1748–1766, Gustav Ernst Hasselblatt, pastor
- 1766–1779, Isaac Heinrich Hirschhausen, pastor
- 1780–1783, Samuel Gottlieb Stückel, pastor
- 1783–1785, Friedrich Johann Anton Assmuth, pastor
- 1785–1802, Georg Friedrich Schüdlöffel (1759–1802)[2], pastor
- 1803–1809, Jacob Johann Anton Hirschhausen, pastor
- 1809–1810, Peter Heinrich Schwabe, pastor
- 1811–1815, Justus Johannes Mickwitz, pastor
- 1817–1821, Johann Alexander Reutlinger, pastor
- 1822–1828, Christian Gustav Knüpffer, pastor
- 1828–1859, Gustav Heinrich Schüdlöffel, pastor
- 1860–1863, Woldemar Friedrich Kentmann, pastor
- 1863–1895, Paul Loppenowe, pastor
- 1895–1932, Oskar Ernst Emil Tomberg, pastor
- 1932–1944, Elmar Petersoo, pastor
- 1945–1946, Otto Tallinn, pastor
- 1946–1949, Alfred Tooming, pastor
- 1945–1954, Harald Meri, jutlustaja
- 1954–1957, Harald Meri, diakon
- 1955–1963, Paul Voldemar Koppel, pastor
- 1963–1966, Rene-Erich Tasmuth, pastor
- 1966–1972, Mihkel Liikane, pastor
- 1972–1979, Kalle Mesila, pastor
- 1979–1986, Harri Rein, pastor
- 1986–1991, Vivian Raudsepp, pastor
- 1991–1992, Harri Rein, pastor
- 1992–1994, Enn Auksmann, pastor
- 1994–1996, Harri Rein, pastor
- 1994–2007, Margus Kirja, diakon
- 1996–1997, Jüri Raudsepp, pastor
- 1997–1998, Jüri Vallsalu, pastor
- 1998–2007, Jaanus Jalakas, pastor
- 2007– , Margus Kirja, pastor[3]
Viited
muuda- ↑ Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 461
- ↑ Schüdlöffel, Georg Friedrich (1759-1802) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Jõelähtme - teejuht rändajale ja koduloohuvilisele. Jõelähtme Vallavalitsus, lk 83-84
Kirjandus
muuda- Oskar Tomberg: Tagasivaade Jõelehtme koguduse möödaläinud aegade peale. Kokkuseatud Jõelehtme kiriku uue torni ja uue kella õnnistamise päevaks 4. novembril 1912 a. Tallinn, 1912. Lk 32