Orlov
See artikkel vajab toimetamist. |
Alajaotuses ei ole piisavalt viiteid. |
Orlov (Orlow, Orloff) on Preisimaalt pärit Vene aadlisuguvõsa. Suguvõsa esivanem oli 1613. aastal Tveri piirkonna staarost olnud Vladimir Lukjanovitš Orlov.
Ajalugu
muuda1762. aastal krahvi ja 1763. aastal riigikrahvi tiitli saanud Orlov immatrikuleeriti 1765. aastal Liivimaa (nr 196), 1. märtsil 1766 Eestimaa (nr 261)[1] ja 1840 Kuramaa rüütelkonda (nr 318). [2] [3]
Grigori Orlov, kes 24. oktoobril 1772 sai Saksa-Rooma keiser Joseph II-lt riigivürstitiitli, kuulus Eestimaa rüütelkonda (nr 262). 26. augustil (vkj 14. august) 1856 vürstitiitli saanud Orlovid kuulusid Kuramaa rüütelkonda (nr 319).
Novgorodi kuberneri Grigori Ivanovitš Orlovi (1685–1746) ja tema teise naise Lukeria Zinovjeva peres oli kokku üheksa poega, kellest ellu jäid viis hiljem krahvitiitli saanud venda:
- krahv Ivan Orlov (1733–1791), Preobraženski kaardiväepolgu kapten
- krahv, hiljem riigivürst Grigori Orlov (1734–1783), Koluvere mõisa omanik, kindral, kindraladjutant, Katariina II soosik
- krahv Aleksei Orlov-Tšesmenski (1737–1807), Venemaa Keisririigi mereväe ülemjuhataja, peale Çeşme lahingu võitu 1774. aastal lisati nimele liide Tšesmenski, Orlovi traavlite aretaja[4][5]
- krahv Fjodor Orlov (1741–1796), senati ülemprokurör, suri lastetuna
- krahv Vladimir Orlov (1743–1831), Venemaa Keisririigi Keiserliku Teaduste Akadeemia direktor (1766–1774),
Perekonna liikmed osalesid 28. juunil 1762 Peeter III vastases troonilt tõukamise vandenõus ning tänu uuele Venemaa Keisririigi valitsejannale Katariina II-le sai neist üks jõukamaid perekondi Venemaal.
Orlov-Davõdov
muuda- Pikemalt artiklis Orlov-Davõdov
Orlovide suguvõsal ei olnud meessoost pärijaid. Seetõttu lubati nende viimase naissoost järeltulija, Vladimir Orlovi tütre Natalja Vladimirovna Orlova ja tema abikaasa Pjotr Lvovitš Davõdovi (1782–1842) pojal alates 1856. aastast kasutada perekonnanime säilitamiseks liitnime Orlov-Davõdov ja krahvitiitlit.
- krahv Vladimir Petrovitš Orlov-Davõdov
- krahv Anatoli Vladimirovitš Orlov-Davõdov, Maarjamäe lossi omanik
Viited
muuda- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Görlitz, 1930, lk.28, lk.292-293
- ↑ Aadlivapid Ajalooarhiivis: krahv Orlov
- ↑ Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, info, vapid
- ↑ http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=3344
- ↑ http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=1561
Kirjandus
muuda- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Görlitz, 1930, lk.28, lk.292-293
- Долгорукой, Князь Федорь. Родословный сборникь (сь гербами). С.-Петербургь: Типография п. ф. "Электро-Типография Н. Я. Стойковой", 1913. Lk 38-39 [1].
Välislingid
muuda- Общий гербовник дворянских родов Российской империи: Герб графа Орлова, имеющего титул князя Римской Империи
- Общий гербовник дворянских родов Российской империи: Герб рода графов Орловых
- Counts and Light Princes Orlovy
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Orlov |