Oode
Oode (ka vahepaluke, Saaremaal kannatis, läänemurdes põlas) on kerge eine (enne tugevamat söögikorda).[1]
Ajaloost muuda
Eriti Lõuna- ja Ida-Eesti taludes oli sügisel varahommikuti tavaks pärast öist rehepeksu ja lina harimist püstijalu süüa suurust ehk pruukosti, milleks oli veidi leiba lihatükiga või soolatud räime ehk silguga. Peale rüübati hapupiima või taari. Hiljem hakati varajast oodet sööma ka suvisel heinateol või viljalõikusel. Kevaditi vastas sellele linnupette võtmine.[2]
Üsna tavaline oli raskete suviste tööde (sõnnikuvedu, heinategu, lõikus) ajal õhtuoote söömine. Lõunaoodet võeti seevastu juhuslikult ning see levis alles 19. sajandi lõpul, põhiliselt Lõuna- ja Ida-Eestis.
Talvel söödi peamiselt vaid hommiku- ja õhtueinet, oodet anti keskpäeval ainult lastele.[2]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 22.05.2020
- ↑ 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 193