Oode (ka vahepaluke, Saaremaal kannatis, läänemurdes põlas) on kerge eine (enne tugevamat söögikorda).[1]

AjaloostRedigeeri

Eriti Lõuna- ja Ida-Eesti taludes oli sügisel varahommikuti tavaks peale öist rehepeksu ja lina harimist püstijalu süüa suurust ehk pruukosti, milleks oli veidi leiba lihatükiga või soolatud räime ehk silguga . Peale rüübati hapupiima või taari. Hiljem hakati varajast oodet sööma ka suvisel heinateol või viljalõikusel. Kevadeti vastas sellele linnupette võtmine.[2]

Üsna tavaline oli raskete suviste tööde (sõnnikuvedu, heinategu, lõikus) ajal õhtuoote söömine. Lõunaoodet võeti seevastu juhuslikult ning see levis alles 19. sajandi lõpul, põhiliselt Lõuna- ja Ida-Eestis.

Talvel söödi peamiselt vaid hommiku- ja õhtueinet, oodet anti keskpäeval ainult lastele.[2]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 22.05.2020
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 193