Nyenskansi linnus

Nyenskansi linnus (vene k. Ниеншанц, rootsi h. Nyenskans, soome k. Nevanlinna) oli linnus Rootsi Ingerimaa kubermangu Nöteborgi lääni alal Nyeni linnas Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).

Nyenskansi linnus (esiplaanil) ja Nyeni linna (Ohta jõe vastaskaldal) makett
Nyeni linn ja Nyenskansi kindlus (1678)

Nyenskansi linnus ehitati 1611.

Erik Dahlbergi Nyenskansi kindluse plaan (1681)

Linnusekomandandid

muuda
  • 1617 – Fredrik Möller, Nyeni reduudi lipujunkur (”förvaltare på skansen vid Nyen”)
  • 1645–1660 – Simon Skragge (aadeldatult Skraggensköld), linnusepealik[1] (rootsi k. slottshövitsman), hilisem Ingerimaa kubermangu Nyeni ja Nöteborgi lääni asehaldur
  • 1661–1669[2] – ooberst Alexander Andersson, komandant
  • 1669–1687 – ooberst Alexander Pereswetoff-Morath, komandant
  • 1687–1689 – major Anders Fraser, komandant
  • 1689–1703 – ooberst Johan Apolloff, komandant.

1703. aastal vallutas linna ja linnuse Peeter I, Põhjasõjas, kui 1703. aasta kevadel jõudsid Vene väed Boriss Šeremetevi juhtimisel Neeva alamjooksule, kus Ohta jõe suudmes asus Nyenskansi kindlus. Aprillis jõudis Šeremetevi 20 000-meheline vägi mööda Neeva jõe paremat kallast kindluseni. 6. mail (25. aprillil vkj) tungis 2000-meheline Vene vägi peale Rootsi 150 eelsalgale kindluse juures ning purustas selle. Samal päeval alustati ka kindluse juurde jõudnud Vene peavägede poolt kindluse piiramist. 7. mail (26. aprillil vkj) saabusid Nyeni juurde laevadel ka piiramissuurtükid ja Vene tsaar Peeter I. 30. aprillil tehti kindluse komandandile ettepanek kapituleereda, millest too keeldus. Keeldumise järel algas kindluse pommitamine ning pärast nädalast piiramist vallutas 12. mail (1. vkj) Nyenskansi kindluse koos Nyeniga. Nyeni kaitseks saabus kindluse juurde ka 10 Rootsi laevastiku laeva. 18. mail 1703, ründas 30 alusest koosnev Vene flotill Nyeni lähedal, Neeva jõe suudmes, kahte Rootsi laeva. Rootsi Laadoga ja Peipsi laevastiku ülemjuhataja viitseadmiral Gideon von Numersi juhtimise all olnud 8 kahuriga brigantiini Astrild (1699) ja 10 kahuriga kaljast Geddan>, mis said Vene Balti mere laevastiku esimeseks sõjasaagiks.

1703. aasta 14. mail (vkj) vallutasid Vene väed taas Jaama kindluse, 18. mail (vkj) Koporje kindluse ja Marienburgi Ingerimaal.

Hiljem jäi Nyeni linn ja linnus rajatava Peterburi linna alla, kui tsaar Peeter I otsustas 16. (27.) mail 1703 rajada Neeva jõe äärde Peeter-Pauli kindluse ja mõni aeg hiljem selle müüride alla linna, mille nimeks sai Peterburi (Sankt-Peterburg)[3].

Vaata ka

muuda

Viited

muuda