Nofretete

See artikkel räägib Vana-Egiptuse kuningannast; piercing'u kohta vaata artiklit Nefertiti (piercing)

---

Nofretete hieroglüüfidega

sünninimi

Neferaton Nefertiti Aton-jumala ilu, ilu on tulnud

Nofretete (ka Nefertiti ja Nefretete, umbes 1370 – umbes 1330 eKr) oli Vana-Egiptuse vaarao Ehnatoni (Amenhotep IV) abikaasa ja arvatavasti vaarao Tutanhamoni kasuema.

Nofretete büst Egiptuse muuseumis Berliinis

Tema nime võiks tõlkida kui "ilus (täiuslik) naine on sündinud". Tal oli hulk tiitleid, näiteks Karnakis on raidkiri "Pärijanna, suurepärase välimusega, sarmi valdav, õnne kiirgav, armsuse käskijanna, armastatu, kuninga südame rahustaja tema kojas, kõiges kiidetu, Ülem- ja Alam-Egiptuse käskijanna, suure kuninga abikaasa, keda mees armastab, kahe maa emand Nofretete."

Eriti kuulus on Nofretete büst, mis asub Egiptuse muuseumis Berliinis. Selle ligi poole meetri kõrguse kuju avastas saksa arheoloog Ludwig Borchardt. Kuna originaalbüst asub Saksamaal, on Egiptus mitu korda palunud kuju endale. Palvet pole rahuldatud. Büsti autor on Thutmosis, arvatav õukonnaskulptor, ja büst leiti Thutmosise töökojast. Büst on tähelepanuväärne näide egiptlaste oskuse kohta näojooni realistlikult kujutada.

Nofretete põlvnemine pole kindlalt teada. Arvatakse, et ta oli hilisema vaarao Eje tütar. Mitu ajaloolast on väitnud, et ta oli hoopis vaarao Amenhotep III tütar või sugulane. Samuti ei ole teada kuupäeva, millal Amenhotep IV abiellus Nofretetega. Nofretete ei olnud oma abikaasa õde, vastasel juhul oleks seda kindlasti raidkirjades märgitud. Teadaolevalt oli paaril 6 tütart: Meritaton, Mekitaton, Anhesenpaaton, Neferneferuaton Tasherit, Nefernefernure ja Setepenre. Kolm noorimat tütart surid küllalt noorena. Mekitaton suri sünnitusel, ning lapse isaks oli arvatavasti Amenhotep IV. Amenhotep IV abiellus ka oma tütarde Meritatoni ja Anhesenpaatoniga.

Aastal 1346 eKr alustas Amenhotep IV usurevolutsiooni: ainujumala Atoni kultust. Sellega asendati varasem monoteism henoteismiga: tunnistati küll paljude jumalate olemasolu, kuid kummardada tohtis neist ainult ühte, päikeseketast Atonit. Päikesejumal Re samastati Atoniga. Tollal oli kombeks panna lastele jumala nime sisaldav nimi ning kõigi Amenhotepi laste nime lõpus oli kas "Aton" või "Re".

Samal aastal hakkas Amenhotep IV ehitama uut pealinna Ahetatonit, mille tänapäevane nimi on Amarna. Järgmisel aastal, 1345 eKr, muutis ta oma nime ametlikult Ehnatoniks (Ahenatoniks), et rõhutada omarajatud kultust. 1343 eKr viidigi riigi pealinn Teebast Ahetatonisse üle. Siiski kestis pealinna ehitamine veel 2 aastat.

Nofretete omandas enneolematu võimu ja võib-olla sai oma mehe kaasvalitsejaks. Teda kujutati templite seintel sageli sama suurena kui Amenhotepit, mis väljendas nende võrdset tähtsust, ja teda kujutati Atonit üksinda kummardamas, ilma abikaasa juuresolekuta. Vahest kõige mõjuvam on ühes Amarna templis olev reljeef, milles Nofretetet kujutati Atoni ees piigiga välisvaenlast tagasi tõrjumas. Traditsiooniliselt tohtis niimoodi kujutada üksnes vaaraod. Seda reljeefi säilitatakse Bostonis Kaunite Kunstide muuseumis.

Ehnaton suri umbes 1336 eKr. Talle järgnes troonil Semenhkara, kes valitses umbes aastani 1333 eKr, mil talle järgnes troonil Tutanhamon, kes oli tollal kõigest 8-aastane. On oletatud, et Nofretete ja Semenhkara on üks ja sama isik: pärast oma abikaasa surma võttis Nofretete endale mehenime ja valitses oma kasupoja eest kuni oma surmani. Kuninganna rolli täitis tema vanim tütar Meritaten. Siiski pole paljud ajaloolased nõus Semenhkarad ja Nofretetet samastama.

Nofretetet mainiti viimast korda ajalooallikates Amenhotep IV surma-aastal 1336 eKr. Tema surma kohta pole ainsatki teadet, ei tema surma-aega ega surma põhjust. Enamiku tema sugulaste muumia on leitud, kuid Nofretete oma mitte. Nofretete haud avastati Kuningate orust, kuid veel pole kindel, kas ka tema keha seal on.

Kirjandus

• Philipp Vandenberg "Nofretete. Areholoogiline elulookirjeldus", Olion, Tallinn 2002, saksa keelest tõlkinud Jüri Selirand.