Nissi kirik

Nissi Maarja kirik on luteri kirik Harju maakonnas Riisipere aleviku Nissi asumis, Riisipere–Nurme tee ääres, aadressil Nissi tee 66.

Nissi kirik ida poolt. Esiplaanil Nissi Vabadussõja mälestussammas

Kirikut kasutab EELK Nissi Maarja kogudus.

AjaloostRedigeeri

Algne kirik ehitati 1501. aastal, tolleaegse maahärra Johann Üksküll maatükile. Riisipere maahärra tegi samal 1501. aastal reisi Rooma, kus ta palus tolleaegselt paavstilt Aleksander VI-lt luba oma maatükile kabeli ehitamiseks. Paavst andiski loa ning pärgamendile kirjutatud tõendi, mis on hiljem Riisipere mõisa kirjalaekast kaduma läinud. Valmis ehitatud uuele kirikule anti lähedal paikneva küla järgi nimeks Nissi.[1]

1871. aastal ehitati kirikule uued tugevad müürid 52,5 meetri kõrguse historitsistliku torniga. 7. oktoobril 1873 pühitseti sisse uus ja avar kirik, millel oli kõrge üle Nissi metsade paistev torn. Ehitamiseks annetasid raha nii mõisnikud kui ka kohalik rahvas.

Kiriku projekteeris Peterburi arhitekt David Grimm ja seda ehitati aastatel 18711873 meister Hindrek Jakobsoni juhtimisel. Riias valmistati Nissi kirikule vitraažaknad "Evangelist Johannes" ja "Apostel Peetrus" (H. Beyermann, 1902).

29. mail 1938 oli Nissi kogudusel järjekordne suurpäev. Peale põhjalikku remonti pühitses piiskop Nissi kiriku uuesti sisse. Kirikusse seati sisse elekter, ehitati ahjud, lisaks kaeti alumine kiriku seinaosa puitpaneelidega ja põrand vaipadega.[2]

Nissi kirikust idas tee ääres asub Nissi Vabadussõja mälestussammas ja nimeloenditega lisatahvlid II Maailmasõjas ja 1940-1985 vastupanuliikumises langenud ja poliitilise vägivalla läbi hukkunutele.

KalmistuRedigeeri

Kiriku aeda on maetud Stackelbergide, Bistramite, Pilar von Pilchaude, Maydellide ja Mohrenschildtide suguvõsa liikmeid.

MuudRedigeeri

Traditsiooniks on saanud suvel toimuvad kirikukontserdid.

Kiriku järgi on tekkinud kõnekäänd "nina nagu Nissi kiriku torn".

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri