Vikipeedia

Netikodanik

Netikodanik (ingl. netizen) on aktivist, kes osaleb võrgukogukondades, sotsiaalmeedias ja muud tüüpi võrgusuhtluses ning tegeleb veebiaktivismi, sotsiaalsete liikumiste ja ühisaktsioonidega veebipõhistel platvormidel. Netikodanikud kasutavad sotsiaalmeediat ja muid digitaalseid platvorme, et võitluseks sotsiaalse õigluse, võrdsuse ja inimõiguste eest (või mõnel muul teemal) aatekaaslastega kokku saada, suhelda ja teha koostööd.

Mõiste muuda

Mõiste "netikodanik" võttis kasutusele Michael Hauben inimeste kohta, kes kasutavad internetti poliitilistes, sotsiaalsetes ja kultuurilistes tegevustes osalemiseks.[1] Üldiselt võib igaüht, kellel on juurdepääs internetile, potentsiaalselt liigitada netikodanikuks. 21. sajandil teeb selle võimalikuks interneti ülemaailmne ühenduvus. Inimesed võivad olla füüsiliselt ühes riigis, kuid olla ülemaailmselt ühendatud globaalse võrguga.[2] Siiski on selge erinevus netikodanikel ja inimestel, kes kasutavad internetti. Netikodanikke kirjeldatakse kui inimesi, kes aktiivselt püüavad kaasa aidata interneti arengule.[3] Netikodanikud ei ole inimesed, kes tulevad veebi isikliku kasu või tulu saamiseks, vaid pigem püüavad aktiivselt muuta internetti paremaks kohaks.[1][2]

Netikodanik ja veebiaktivism muuda

Netikodakondsus hõlmab tuntud sotsiaalmeedia platvormide nagu Twitter, Facebook ja Instagram kasutamist, et koguneda ja reklaamida nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid eesmärke. Netikodanikud kasutavad erinevaid strateegiaid, nagu hashtag-kampaaniad, veebipõhiseid petitsioonid ja kollektiivsed tegevused, mille eesmärk on avaldada oma arvamust, väljendada eriarvamusi ja edendada sotsiaalseid muutusi. Netikodakondsus on andnud üksikisikutele ja rohujuuretasandi liikumistele mõjuvõimu, pakkudes juurdepääsetavaid ja tööriistu veebis korraldamiseks ja kogunemiseks.[4] Selliste liikumiste hulka kuuluvad näiteks #MeToo ja Black Lives Matter liikumised, mis on veebiaktivistide poolt laialdase teadlikkuse tekitamiseks ja sotsiaalsete muutuste esile kutsumiseks kasutatud.[5] Need veebipõhised sotsiaalsed liikumised on toonud kaasa mitte ainult teadlikkuse suurenemise, vaid ka silmnähtavaid tulemusi. Näiteks on #MeToo liikumine viinud kõrgetel ametikohtadel seksuaalse ahistamise süüdistustega seotud isikute eemaldamiseni, uute poliitikate ja protseduuride rakendamiseni seksuaalse ahistamise ennetamiseks erinevates organisatsioonides ning arutelude edendamiseni soolise vägivalla teemadel avalikus arutelus.[6] Netikodakondsuse mõjud veebiaktivismile on väljapaistvad. See on võimaldanud marginaliseeritud üksikisikutel ja kogukondadel oma häält tugevdada, jagada oma lugusid ja koguda toetust sotsiaalseks muutuseks. Veebiaktivismi kiire ja laiaulatuslik olemus, mida hõlbustab netikodakondsus, on kiirendanud info levikut, loonud globaalseid aktivistide võrgustikke ning mõjutanud avalikku arutelu ja poliitikamuudatusi.[7]

Netikodanike mõju veebiaktivismile on ka piirangud. Selle hulka kuuluvad küberahistamine, valeinfo levik ja digitaalne lõhe, mis võib mõjutada veebipõhiste sotsiaalsete liikumiste tõhusust ja kaasatust. Veebiplatvormidel võivad valeinfo, kuulujutud ja pettused levida kiiresti, tekitades segadust ja polariseerumist. Küberkiusamine ja vihakõne võivad luua ebasoodsad keskkonnad, mis negatiivsed kogemused võivad piirata inimeste valmisolekut osaleda veebikogukondades ja vähendada veebiaktivismi tõhusust, kuna inimesi võib heidutada potentsiaalsetest riskidest ja negatiivsetest tagajärgedest, mis kaasnevad veebipõhiste diskussioonidega.[6] Sotsiaalmajanduslik staatus, geograafiline asukoht ja tehnoloogiline kirjaoskus võivad põhjustada ebavõrdset juurdepääsu digitaalsetele tehnoloogiatele erinevate üksikisikute jaoks. See võib viia erinevusteni võrgukodakondsuses, kus neil, kellel on piiratud juurdepääs veebiplatvormidele, võib olla raskusi osalemisel veebiaktivismis või muudes ühisaktsioonides. Digitaalne lõhe võib süvendada olemasolevat sotsiaalset ebavõrdsust, tõrjudes teatud rühmad veebikogukondades osalemast.[6]

Netikodanikud Aasia kultuuriruumis muuda

Kuigi mõiste „netikodanik“ sai alguse lääne internetikultuuriruumis, on see Aasia kontekstis arenenud ja omandanud uusi tähendusi ja tähendusvarjundeid. Aasia kultuurides on tavapärane väärtustada kollektivismi, sotsiaalset harmooniat ja hea maine säilitamist, mistõttu see võib mõjutada viisi, kuidas netikodanikud võrgus suhtlevad ja oma mõtteid veebis väljendavad.[8] Mitmetes Aasia riikides on netikodanikud kasutanud veebiplatvorme sotsiaalse ja poliitilise aktivismi vormina, tihti käsitledes tundlikke teemasid nagu valitsuse korruptsioon, inimõiguste rikkumised ja sotsiaalne ebavõrdsus.[8] Näiteks Hiinas on netikodanikud kasutanud sotsiaalmeedia platvorme, et avaldada oma arvamust, tõsta teadlikkust sotsiaalsetest probleemidest ja mobiliseerida sotsiaalseid liikumisi, kuigi riikliku tsensuuri ja järelevalve piirangute raames.[9]

Lõuna-Korea muuda

Sarnaselt teiste Aasia riikidega on Lõuna-Korea netikodanikel mõiste netikodakondsuse kohta, mis erineb läänelikest arusaamadest. Netikodanikud on inimesed, kes aktiivselt osalevad veebis tegevustes ja kogukondades, tihti tunnetades kuuluvust ja identiteeti seotuna nende veebikohalolekuga.[10] Sotsiaalmeedia platvormid ja veebifoorumid pakuvad inimestele võimalust jagada oma mõtteid, arvamusi ja isiklikke kogemusi ning esitleda ennast veebikogukonnale. See võib hõlmata veebiisikute loomist, pseudonüümide või avataride kasutamist ning veebiprofiilide kujundamist, mis peegeldavad nende huvisid, uskumusi ja väärtusi. Need veebiidentiteedid on osa netikodanike eneseesitlusest ja on sageli seotud nende veebivälise identiteetide ja sotsiaaleluga. Lõuna-Koreas, kus konfutsiaanlikud väärtused nagu kollektivism ja grupi harmoonia on olulised, võivad netikodanikud tunda tugevat kuuluvustunnet veebikogukondadesse ning samastuda nende kogukondade ühiste väärtuste ja normidega.[10]

Lisaks aktivismile osalevad Aasia netikodanikud mitmetes erinevates veebitegevustes, mis aitavad kaasa selle piirkonna digimaastikule. Sotsiaalmeedia platvormid nagu Facebook, Instagram, Twitter, TikTok, WeChat ja KakaoTalk on laialdaselt kasutusel Aasia tarbijate poolt suhtlemiseks, uudiste tarbimiseks ja meelelahutuseks. Sotsiaalmeedia on samuti andnud tõuke suunamudijatele Aasias, kes on kogunud märkimisväärse jälgijaskonna ja mõjutavad eri brändidega koostööd tehes tarbimiskäitumist ja trendide mõju.[11]

Netikodanikud mängivad märkimisväärset rolli Lõuna-Korea kuulsuste kultuuris, mõjutades trende ja arvamusi ning avalikkuse arvamust kuulsuste kohta. Sotsiaalmeedia platvormide arenemisega osalevad Lõuna-Korea netikodanikud aktiivselt kuulsustega seotud aruteludes, debattides ja kriitikas, mis mõjutavad ühiskonda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Positiivsel viisil väljendavad Lõuna-Korea kodanikud sotsiaalmeedia kaudu imetlust ja toetust oma lemmikkuulsuste suhtes. Nad loovad fänniklubisid, fännikunsti ja fännifiktsiooni ning toetavad oma iidolite tööd, mis suurendab nende isiksuste populaarsust. Netikodanikud kasutavad sotsiaalmeediat ka kuulsuste saavutuste ja heategevuslike ettevõtmiste tähistamiseks, luues positiivseid vestlusi ja julgustades teisi sama tegema.[12] [13]

Siiski pole Lõuna-Korea netikodanike mõju kuulsuste kultuurile alati positiivne. Netikodanikud kipuvad sageli osalema negatiivsetes käitumismustrites nagu küberkiusamine, kuulujuttude levitamine ja halvustavate kommentaaride või „vihaõhutuse” levitamist kuulsuste suhtes. See küberkiusamine võib avaldada tõsiseid tagajärgi kuulsuste vaimsele tervisele ja heaolule, põhjustades emotsionaalset stressi ning isegi depressiooni või enesetappu.[14][15] Lisaks võib netikodanike poolt levitatud valeinfo ja kuulujuttude levik kahjustada kuulsuste mainet ja karjääri, millel võivad olla negatiivsed tagajärjed nende isiklikus ja professionaalses elus.[15]

Lõuna-Korea netikodanike mõju kuulsuste kultuurile ulatub ka sotsiaalmeediast väljapoole. Netikodanikud on olnud seotud skandaalide, vaidluste ja õigusprobleemidega. Nad nõuavad sageli kuulsuste poolt vastutust, läbipaistvust ja vastutuse kandmist väärituste tegude eest, mis viib avalike arutelude ja diskussioonideni. Netikodanike kriitiline järelevalve võib märkimisväärselt mõjutada kuulsuste mainet ja kuvandit ning samuti kogu Lõuna-Korea meelelahutustööstust tervikuna.[13]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 Hauben, M. (1997). Netizens: On the History and Impact of Usenet and the Internet (inglise). H. Hauben. California: IEEE Computer Society Press. ISBN 9781573980319.
  2. ↑ 2,0 2,1 Horvath, John (July 27, 2001). "Death of a Netizen". Heise Online. Archived from the original on September 24, 2015. Retrieved June 6, 2015.
  3. ↑ "What is a Netizen?". Easy Tech Junkie. 31. august 2022. Vaadatud 13. aprillil 2023.
  4. ↑ Bennett, W. L., & Segerberg, A. (2013). The logic of connective action: Digital media and the personalization of contentious politics. Information, Communication & Society, 16(5), lk, 739-768.
  5. ↑ Ben Moussa, M., & Larpent, J. (2018). Digital Activism in the Social Media Era: Critical Reflections on Emerging Trends. In Handbook of Research on Cross-Cultural Business Education, IGI Global, lk. 45-60.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Boyd, D. (2014). It's Complicated: The Social Lives of Networked Teens (inglise). Yale University Press. Lk 118. ISBN 9781505242300.
  7. ↑ Loader, B. D., & Mercea, D. (2012). Networking Democracy? Social Media Innovations and Participatory Politics. Information, Communication & Society, 15(5), lk, 757-769.
  8. ↑ 8,0 8,1 Boyd, D. (2014). It's Complicated: The Social Lives of Networked Teens. Yale University Press. Lk 93–110. ISBN 9781505242300.
  9. ↑ Boyd, D. (2014). It's Complicated: The Social Lives of Networked Teens. Yale University Press. Lk, 23. ISBN 9781505242300.
  10. ↑ 10,0 10,1 Liu, S. B. (2018). Netizenship in Asian cyberspace: A cultural-historical approach. The Oxford Handbook of Social Media and Music Learning lk, 95-111
  11. ↑ Lee, Y., & Chen, L. (2019). Social Media Influencers in China and India: A Comparative Study. In Social Media Influencers. Routledge, lk, 43-64
  12. ↑ Yang, G. (2009). The power of the Internet in China: Citizen activism online (inglise) (teine trükk). Columbia University Press. ISBN 9780231144216.
  13. ↑ 13,0 13,1 Jin, D. Y. (2018). Fan Activism and Politics: Affective Online Communities and Political Participation of South Korean Fandom. International Journal of Communication, nr. 12, lk, 88-110.
  14. ↑ Chen, X. (25. november 2019). "Chinese netizens call for better mental health awareness following death of K-pop star Goo Hara". Global Times. Vaadatud 13. aprill 2023.
  15. ↑ 15,0 15,1 "Agencies threaten legal action as bullying allegations against stars continue to surface". Korea JoonAng Daily. 22. veebruar 2021. Vaadatud 13. aprill 2023.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Netikodanik&oldid=6637915"