Neppvigle
Neppvigle (Limnodromus) on kolme liigiga perekond kurvitsaliste seltsist.
| Neppvigle | |
|---|---|
 Raba-neppvigle | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kurvitslased Scolopacidae |
| Perekond |
Neppvigle Limnodromus |
"Loomade elu" nimetab neid taussideks[1].
Neppvigled on kehakuju, käitumise ja sulestiku poolest nepi ja vigle vahepealsed. Võrreldes neppidega on neil nokk tipus laienenud ja lamendunud, krobelise pinnaga ja tipuosa keskjonel pikiõnaraga. Viimase tunnuse poolest meenutab neppviglede nokk kurvitsate oma, kellega nad on samuti sugulased. [1]
Viglesid meenutavad nad punaka kõhualuse poolest, mis neil suvel on, kuid neil on lühemad jalad ja selle poolest meenutavad nad jällegi kurvitsat.
Kõik neppvigled on rändlinnud.
Neppvigled söövad rohttaimi ja samblaid ning selgrootuid, eriti tigusid ja putukaid. Toitu otsivad nad oma pika noka abil, sageli vee alt.
Liigid
muuda- tundra-neppvigle (Limnodromus scolopaceus)
- raba-neppvigle (Limnodromus griseus) ehk halltauss[1]
- stepi-neppvigle (Limnodromus semipalmatus) ehk stepitauss[1]
Kaht esimest liiki on sulestiku põhjal raske eristada, liiati kattub nende levila, ja seetõttu peeti neid kaua aega üheks liigiks. Stepi-neppvigle on haruldane ja võib-olla väljasuremise piiril.
Eestis nad ei ela. 2. oktoobril 2009 sattus tundra-neppvigle esmakordselt eksikülalisena Eestisse.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Loomade elu", 6. kd., lk. 218