Neerunäsa

Neerunäsaks (ladina papilla renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neeru säsi moodustavate neerupüramidi tippu, mis ulatub neeruurkesse.^[1]

Neerunäsades paiknevad näsajuhad (ductus papillares).^[2]

Süstemaatiline anatoomia muuda

Neerunäsa on kantud kehtivasse looma anatoomia standardisse Nomina Anatomica Veterinaria-sse^[3].

Inimese neeru ristlõike illustratsioon 1. neerupüramiidid • 2. neeru-sagaratevahearterid • 3. neeruarter • 4. neeruveen 5. neeruvärat • 6. neeruvaagen • 7. kusejuha • 8. väikesed neerukarikad • 9. neeru fibrooskihn • 10. extremitas inferior • 11. extremitas superior • 12. neeru-sagaratevaheveenid • 13. nefron • 14. väikesed neerukarikad • 15. suured neerukarikad • 16. neerunäsa • 17. neerusambad

Neerunäsad on neerupüramiidide tipud, mis ulatuvad neeruurkesse.

Inimestel seostatakse neerunäsadega peamiselt nefrotoksiliste keemiliste ainete (sh mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu ibuprofeen, atsetüülsalitsüülhape jpt koos vedelikupuudusega) toimel tekkivat neeru medullaarnekroosi.

↑ "Meditsiinisõnastik" 504:2004.
↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia. Kõrgkooliõpik", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 225, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
↑ Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s APPARATUS UROGENITALIS. ORGANA URINARIA. REN., lk 59, 5. väljaanne, 2012

Bodil Schmidt-Nielsen ja Bent Schmidt-Nielsen, On the function of the mammalian renal papilla and the peristalsis of the surrounding pelvis, Acta Physiol (Oxf). Juuli 2011; 202(3): 379–385.,doi: 10.1111/j.1748-1716.2011.02261.x, veebiversioon (vaadatud 01.07.2014) (inglise keeles)
Benjamin D. Humphreys, Slow-Cycling Cells in Renal Papilla: Stem Cells Awaken?, JASN 1. November, 2009, 20. köide, nr 11, 2277-2279, doi: 10.1681/ASN.2009090911, veebiversioon (vaadatud 01.07.2014) (inglise keeles)