Ava peamenüü

Neeruvärat (ladina keeles hilum renalis, hilus renalis) on paljude selgroogsete loomade kuseelund. Neeruvärat paikneb süvendina neeru nõgusas servas ja tema kaudu kulgevad neeruarter, neeruveen, kusejuha, närvid ja lümfisooned.[1]

Süstemaatiline anatoomiaRedigeeri

Neeruvärat on kantud kehtivasse loomaanatoomia standardisse Nomina Anatomica Veterinaria[2].

Varem liigitati inimeste anatoomias neeruvärat kuse-suguelundkonna kuseelundite hulka (Roosalu, 2010:128).

ImetajatelRedigeeri

InimestelRedigeeri

 
Inimese neeru ristlõike illustratsioon
1. neerupüramiidid • 2. neeru-sagaratevahearterid • 3. neeruarter • 4. neeruveen 5. neeruvärat • 6. neeruvaagen • 7. kusejuha • 8. väikesed neerukarikad • 9. neeru fibrooskihn • 10. extremitas inferior • 11. extremitas superior • 12. neeru-sagaratevaheveenid • 13. nefron • 14. väikesed neerukarikad • 15. suured neerukarikad • 16. neerunäsa • 17. neerusambad

Neerul on nõgusal küljel lülisamba suunas süvend neeruvärat, mis suundub neeru sees olevasse neeruurkesse (sinus renalis), kus paiknevad neeruvaagen koos väikeste ja suurte neerukarikatega.

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik" 505:2004.
  2. Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s APPARATUS UROGENITALIS. ORGANA URINARIA, lk 58, 5. väljaanne, 2012

Kirjanduslikud allikadRedigeeri