Naftasaadused
Naftasaadused on naftast rafineerimistehastes toodetavad saadused. Erinevalt naftakeemiasaadustest, mis on kindlalt määratletud ning tavaliselt puhtad orgaanilised ühendid, on naftasaadused kompekssed segud.[1] Enamus naftast töödeldakse naftasaadusteks, nagu kütus.[2]
Vastavalt toornafta koostisele ja turu nõudlusele võivad rafineerimistehased toota erinevas koguses naftasaadusi. Suurim osa naftasaadustest rafineeritakse energiakandjateks ehk erinevat sorti raskeks naftaks ja bensiiniks. Need kütused hõlmavad või neist saab segada bensiini, lennukikütust, diislikütust, kütteõli ja raskemaid kütteõlisid. Raskemaid (vähem lenduvaid) osi saab kasutada ka asfaldi, tõrva, parafiinvaha, määrdeainete ja muude raskete õlide tootmiseks. Rafineerimistehastes toodetakse ka muid kemikaale, millest osa kasutatakse keemilistes protsessides plastide ja muude materjalide tootmiseks. Kuna nafta sisaldab sageli mõne protsendi ulatuses väävlit sisaldavaid molekule, toodetakse ka elementaarväävlit sageli naftasaadusena. Naftasaadused võivad olla ka süsinik naftakoksi kujul ja vesinikku. Toodetud vesinikku kasutatakse sageli vahesaadusena muudes naftarafineerimisprotsessides, nagu hüdrokrakkimine ja hüdrodesulfureerimine.
Viited muuda
- ↑ Standard Handbook Oil Spill Environmental Forensics. 2016. DOI:10.1016/c2015-0-00228-3. ISBN 9780128038321.
- ↑ Walther W. Irion, Otto S. Neuwirth, "Oil Refining" in Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry 2005, Wiley-VCH, Weinheim. DOI:10.1002/14356007.a18_051