Naaskelnokk

Naaskelnokk (Recurvirostra avosetta) on linnuliik naaskelnoklaste sugukonnast naaskelnoka perekonnast.

Naaskelnokk
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond	Naaskelnoklased Recurvirostridae
Perekond	Naaskelnokk Recurvirostra
Liik	Naaskelnokk
Binaarne nimetus
Recurvirostra avosetta (Linnaeus, 1758)

Naaskelnoka muna

Välimus

Naaskelnokk on 42–45 cm pikkune lind. Sulestik on valdavalt valge, kuid hoosuled ja pea ülapool on mustad. Jalad on punased või sinakashallid. Naaskelnokal on iseloomulik punane, pikk (7,5–8,5 cm), kitsas ja ülespoole kaarduva otsaga nokk.

Naaskelnokk kaalub 290–400 grammi. Tiibade siruulatus on 78 cm.

Areaal

Naaskelnokk asuatab hajusalt stepi soolajärvede kaldaid Doonaust Taga-Baikalimaa kaguosani ning Musta, Aasovi, Kaspia ja Araali mere rannikualasid. Lind on levinud veel Läänemere lõunarannikul, Vahemere maades, Ees-Aasias, Mongoolias, Loode-Hiinas, kohati Aafrikas, Austraalias ja Tasmaanias. Eestis on lind püsivalt pesitsenud alates 20. sajandi teisest poolest Hiiumaal Käina lahe ääres ning mõnedel Eesti läänesaartel. Lind rändab talveks Aafrikasse ja Lõuna-Aasiasse.

Pesitsemine

Naaskelnokk pesitseb mererannal. Pesa ehitab ta kivide vahele. Kurnas on mais-juunis 4 muna, mida mõlemad vanemad hauvad keskmiselt 23 päeva. Poegade eest hoolitsemine piirdub territooriumi valvamisega ja poegade soojendamisega, mis kestab 28–40 päeva.

Eestis hinnatakse naaskelnoka pesitsusaegset arvukust 150–300 paarile.

Toitumine

Naaskelnoka peamiseks toiduks on pisivähilised, veeputukate vastsed, limused ja veetaimede seemned.

Vanim teada olev naaskelnokk on olnud 27 aastane, tavaline eluiga jääb 10–12 aasta juurde.

Välislingid

• Naaskelnokk andmebaasis eElurikkus