Nõmme Spordikeskus

Mustamäe suusahüppetornid
Hiiu staadion

Nõmme spordikeskus on mitmekülgsete sportimis- ja vaba aja veetmise võimalustega spordikompleks, mis paikneb Tallinnas Nõmmel.

Asukoht ja juurdepääsRedigeeri

Nõmme spordikeskuse aadress on Külmallika 15a. 800 meetri kaugusel spordikeskusest asub bussi nr 23 peatus Trummi, 850 meetri kaugusel bussi nr 24A peatus Kivinuka. 200 meetri kaugusel asub Glehni loss.

SportimisvõimalusedRedigeeri

Nõmme-Harku terviseradaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Nõmme-Harku terviserada

Talveperioodil pakub keskus kvaliteetseid (valgustatud, tähistatud, hooldatud) suusaradasid (1, 2, 2,45, 2,55, 3, 5, 15 km pikkused), mis võimaldavad läbi viia spordiklubide treeninguid, võistlusi ja harrastussuusatamist. Spordikeskuse rajad on tunneli abil ühendatud Harku parkmetsa radadega ning tänu sellele on võimalik suusatamiseks kasutada nn Harku ringi, mis on tervelt 15 km pikkune. Viie kilomeetri pikkune ring asub Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala territooriumil. Talveperioodil on rajad vajadusel kaetud kunstlumega, mille tegemiseks omab keskus kaasaegset lumetegemise masinat, radasid hooldatakse regulaarselt rajatraktoriga. Suveperioodil on nimetatud radadel võimalik tegeleda ratta-, jooksu-, käimise- ja muu harrastusspordiga.

Hiiu staadionRedigeeri

  Pikemalt artiklis Hiiu staadion

Nõmme Spordikeskuse hallatav kunstmurukattega Hiiu staadion võimaldab mängida jalgpalli aasta läbi. Staadionil saab korraldada ka kergejõustikutreeninguid ja võistlusi.

Mustamäe suusahüppetornRedigeeri

  Pikemalt artiklis Mustamäe suusahüppetorn
  Pikemalt artiklis Nõmme lumepark

Mustamäe nõlval asuvad suusahüppetornid ja slaalominõlv pakuvad erinevaid võimalusi ekstreemsema talispordi harrastajale. Hüppetornide kõrval on avatud Eesti pikim ja suurimat kiirust võimaldav lumerõngasõidurada. Suusahüppetornid on suurusega: K50, K25, K18, K10.

UjumisvõimalusedRedigeeri

Kahes välibasseinis on võimalik ujuda. Kümblemiseks saab kasutada kahte selleks otsatarbeks mõeldud köetavat puidust tünni.

PallimängudRedigeeri

Territooriumil on võimalik mängida rannavõrkpalli (3 väljakut), tänavakorvpalli (2 väljakut), rannajalgpalli (1 väljak) ja teisi pallimänge.

SeiklusparkRedigeeri

  Pikemalt artiklis Nõmme Seikluspark

Nõmme Seikluspargis on erineva viis raskusastmega rada: harjutusrada, roheline, sinine, punane, must ja kiirusrada. Kokku 64 erinevat silda ja elementi.

JõusaalRedigeeri

Nõmme spordikeskuse hoones on jõusaal.

AjaluguRedigeeri

PlaneeringRedigeeri

1925. aastal, pärast Nõmme kandmist kuurortide nimekirja, hakati tõsisemalt mõtlema ka supelbasseinide rajamisele. Plaane esitati mitmeid: kaaluti Pääsküla jõe juhtimist Nõmmele, basseinide rajamist jõe kääru, puurkaevude vee kasutamist basseinide täitmisel jne. Nõmme ettevõtja Johan Must pakkus välja oma kava – ehitada supelasutus Mustamäe nõlva alla kasutades looduslikke allikaid.

LoomineRedigeeri

Johan Must ostis vajalikud maad ning võis hakata plaanitut ellu viima. Töid alustati 1935. aastal majandusministeeriumist saadud 15 000-kroonise laenuga. Kompleksi esimene järk – üks 50-meetrine bassein, vee eelsoojendustiigid ja kohvikuhoone – valmisid juba järgmisel aastal. Keskuse pidulik avamine toimus üle 3000 inimese osavõtul 16. augustil 1936. Supelasutus oli populaarne.

JuurdeehitusRedigeeri

1937–1938 valmisid teine bassein, riietusruumid, 10-meetrine hüppetorn ja luigetiik. Vaatamata sellele, et puudusid kogemused taoliste rajatiste projekteerimiseks, paistab tolleaegne Nõmme supelasutus silma teravmeelsete tehniliste lahendustega.

VõistlusedRedigeeri

Supelasutuse basseinides viidi läbi nii Eesti meistrivõistlusi kui ka rahvusvahelisi jõuproove ujumises. Mitmed meistritiitlid viis Nõmmelt kaasa tulevane laulja Georg Ots, kes 1939 püstitas samas ka Eesti rekordi 800 meetri ujumises. Sel talvel avati liuväli ja harrastati talisuplust.

SõjaaegRedigeeri

Sõja aja tõttu kompleksi lõplikult valmis ehitada ei jõutudki. 5. märtsil 1941 tollase nimega Mustamäe supelasutus natsionaliseeriti. 1943. aasta talvel andsid sakslased Mustamäe supelasutuse J. Mustale tagasi, mida ta majandas kuni 1944. aasta sügiseni. 1945. aasta 30. novembril andis Tallinna Linna RSN Täitevkomitee Mustamäe basseinid ühes hoonete ja vallasvaraga üle A.S.Ü. Kalev Tallinna Nõukogu esindajaile.

Nõukogude aegRedigeeri

Nõukogude võimu viljastavates tingimustes käis kogu keskuse seisukord alla. Kohviku olukord oli väga halb ja peagi ei olnud kohvik enam kasutamiskõlblik. Samuti hävisid kosed, risuga täitusid ühenduskraavid allikaga ja kuivasid eelsoojendustiigid.

TaastamineRedigeeri

27. septembril 1989 avati Mustamäe Spordikeskuses Ignar Fjuki projekteeritud uus olmehoone. Hoones pakutakse majutust, suuskade/uiskude laenutust, pesemisvõimalust ja sauna. 1997. aastal anti Nõmme Spordikeskus Spordiühing Kalev bilansist Nõmme Linnaosa Valitsuse bilanssi. Nüüd on Spordikeskuse territoorium hooldatud ning harrastajale pakutakse erinevaid võimalusi spordiga tegelemiseks. 2006. aastal avati renoveeritud basseinid, mis on vee eelsoojendamise võimaluse ning kvaliteetse veepuhastussüsteemiga.[1]

VõistlusedRedigeeri

Nõmme spordikeskuse radadel korraldatud võistlusi:

  • Rabajooks
  • Nõmme maanteejooksu MV
  • Nõmme-Harku metsajooks
  • Eesti MV suusahüpetes ja kahevõistluses
  • Eesti MV poolmaratonis
  • Nõmme seeriajooks
  • Eesti MV 10 000 m
  • Murdmaajooksu Eesti MV 2011

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri