Ava peamenüü

Muztagata (uiguuri keeles: مۇز تاغ ئاتا; hiina keeles: 慕士塔格峰 (Mùshìtǎgé Fēng)) on mägi Kaxgari mäeahelikus Pamiiris. Halduslikult asub ta Xinjiangis Hiinas.

Muztagata
Vaade Muztagatale
Vaade Muztagatale
Kõrgus 7509 m[1]
Asukoht Xinjiang, Hiina
Ahelik, mäestik Kaxgar, Pamiir
Esmavallutamine 1956
Koordinaadid 38° 16′ 42″ N, 75° 6′ 57″ E
Muztagata (Xinjiang)
Muztagata
Xinjiang

Tema kõrgus on 7509 m[1] ja ta on maailmas kõrguselt 49. mäetipp.[2] Pamiiris on vaid kaks tippu temast kõrgemad – Kongur ja Kongur Jiubie.

Mäelt laskub 16 liustikku, suurim neist on idanõlval asuv 21 km pikkune Koksel.

AsukohtRedigeeri

 
Pamiiri topokaart

Muztagatast jääb 39,2 km[3] kirdesse Kaxgari mäeaheliku kõrgeim mägi Kongur (7649 m[2]). Muztagatast 4,8 km lõunasse jääb Muztagata mäemassiivi[4] (mille kõrgeim tipp on Muztagata) kuuluv Koskulak (7028 m[2]).

Muztagatast 16 km läände jääb Karakorami maantee ja 23 km loodese Karakuli järv. Lähim linn mäele on 60 km kaugusel lõunas asuv Hiina läänepoolseim linn Taxkorgan. Lähim lennujaam asub Kaxgaris (linnulennult 150 km kaugusel). Mäest Tadžikistani piirini on 30 km.

AlpinismRedigeeri

 
Vaade Muztagatale Karakuli järve kaldalt
 
Vaade Karokorami maanteelt Muztagatale
 
Muztagata

Rootsi maadeuurija ja geograaf Sven Hedin tegi 1894. aastal teadaolevalt esimese ebaõnnestunud katse ronida Muztagata tippu. Nurjusid ka mägironijate tõusukatsed aastatel 1900 ja 1904. Eric Shipton ja Bill Tilman jõudsid tipule väga lähedale 1947. aastal.

EsmatõusRedigeeri

Mäetipp esmavallutati Jevgeni Beletski ja Kirill Kuzmini juhtimisel 1956. aastal Hiina ja Nõukogude Liidu ühisekspeditsiooni käigus lääneribi kaudu, mida tänapäeval peetakse klassikaliseks (standardseks) marsruudiks. Teel tippu püstitati 5 vahelaagrit, neist viimane (rünnakulaager) tehti kõrgusel 7200 m. Esmatõus toimus 31. juulil. Kokku käis sel päeval tipus ära 31 alpinisti: 19 Nõukogude Liidu ja 12 Hiina mägironijat (teiste seas ka Liu Lianman, hilisem Hiina Džomolungma ekspeditsiooni liige). Tipputõus Muztagatale oli rekordsaavutus mitte ainult massilisuse osas, vaid ka kõrgusrekord nii Nõukogude Liidu kui ka Hiina alpinistide hulgas.[5]

Naisalpinistide kõrgusrekordRedigeeri

1959. aastal tõusis tippu tiibetlanna Phanthog. See oli naisalpinistide uus kõrgusrekord maailmas, senine oli prantsuse naismägironijate käes (Claude Kogan).[6]

Muid tipputõuseRedigeeri

1980. aastal tõusis tippu Ned Gillete'i juhtimisel grupp, kes laskus tipust suuskadel alla. Varem üle 7500 m kõrguselt tipult suuskadel alla ei ole tuldud (küll aga kõrgemalt, kuid allpool tippu). Tänapäeval tuleb enamus tippu suuskadega[7].

Tehniliselt raskemat marsruuti mööda kaguribi kaudu tõusti tippu 2000. aastal. 2005. aastal roniti tippu uut marsruuti mööda mäe lääneküljel.

2011. aastal tegi alpistiilis soolotõusu mäe tippu rootslanna Anneli Wester ja püstitas sinna ajutise laagri.

Eesti alpinistide tõusud mäeleRedigeeri

2008. aastal üritas nelja inimese grupp Jürgen Saarniidu juhtimisel tippu jõuda, kuid neil see ei õnnestunud (jõuti kõrgusele 6800 m).[8][9][10]

4. augustil 2009 tõusid tippu esimeste eestlastena Üllar Põld ja Tiina Tamm.[11] Baaslaager püstitati 4450 m kõrgusele, vahelaagrid 5200, 6200 ja 6800 m kõrgusele[7].

3. augustil 2011 tõusid tippu mäe lääneküljelt klassikalist marsruuti mööda Uko Nõulik (tõusu juht) ja Anu Nõulik.[11] Baaslaager püstitati 4400 m kõrgusele, vahelaagrid 5400, 6200 ja 6800 m kõrgusele[12].

Balti alpinistide tipputõusudRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri