Ava peamenüü

Munasari

(Ümber suunatud leheküljelt Munasarjad)

Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.[1]

Munasarjas arenevad naissugurakud (ka primaarfolliikulid) ja sünteesitakse peamiselt naissuguhormoone.

Munasarja(de) areng, anatoomia, füsioloogia, asend, morfoloogia, histoloogia ning patoloogia võivad nii liigiti kui ka indiviiditi erineda.

Süstemaatiline anatoomiaRedigeeri

Munasari on kantud kehtivasse loomaanatoomia standardisse Nomina Anatomica Veterinaria[2].

Tänapäeval kehtivas inimese anatoomia standardis Terminologia Anatomica kuuluvad munasarjad suguelundite süsteemi.

Varem liigitati munasari kuse-suguelundkonna suguelundite hulka (Roosalu, 2010:132).

RoomajadRedigeeri

Madude munasarjadRedigeeri

Enamikul emastel madudel on kaks pikenenud kujuga munasarja, mis paiknevad kõhunäärme, põrna ja sapipõie lähedal, üksteise järel parem vasakust tagapool.

ImetajadRedigeeri

Naise munasarjadRedigeeri

Naisel on paarilised munasarjad sisesuguelundid[3] ja ka endokriinsüsteemi paarissugunääre[4].

Munasarjad paiknevad väikevaagnas emakaga ühendatud emakalaisideme (lig. latum uteri) tagaküljel, emakapoolsel küljel asub munasarjavärat (hilus ovari).

Munasarjal eristatakse munasarjakoort (cortex ovarii) ja munasarjasäsi (medulla ovarii).

Munasarjakoores paiknevad munasarjafolliikulid (folliculi ovarici). Munasarjasäsis paikneb aga rohkelt veresooni ja närve sisaldav sidekude.[5]

Fertiilses eas naisel toimub iga 3–4 nädala järel ovulatsioon – küpsenud munasarjanääpsu ümbritsev folliikulikest (theca folliculi) puhkeb (rebeneb) ja folliikulivedelik pääseb valla. Koos follikulivedelikuga (liquor folliculi) liigub munasarjast irdunud munarakk munajuhade kaudu emakasse.[6]

Immunoloogiline kaitseRedigeeri

Munasarja immunoloogilise kaitsega seotud valdkondi pole seni veel lõpuni uuritud. Osade autorite meelest pole munasarjad immunoloogiliselt kaitstud ja lümfikudede asemel leidub neis rohkelt makrofaage, lümfotsüüte ja polümorfonukleaarseid granulotsüüte.[7]

Endokriinse sugunäärmenaRedigeeri

Munasarjafolliikulite sõmerkihi rakkudes ja kollakehas (corpus luteum) komplekteeritakse naissuguhormoone (östrogeene) ja kollakehahormoone (gestageene).

Naise vereringes olevad androgeenid pärinevad peamiselt munasarjadest ja neerupealistest.

Munasarjades on tuvastatud oksütosiiniretseptorid ja ka oksütotsiini, kuid nende täpne toime pole seni veel selge.

Postmenopausaalsed munasarjadRedigeeri

Üleminekuaastate järel munasarjad harilikult kärbuvad – neil puuduvad arengukõlbulikud folliikulid. Nüüd toodavad nad vähenenud mahtudes androgeene, testosterooni ja progesterooni.[8]

PatoloogiaRedigeeri

GünekoloogiaRedigeeri

Inimestel seostatakse munasarjadega mitmeid haiguslikke seisundeid, näiteks munasarjapõletik, munasarjade talitlushäired (polütsüstiliste munasarjade sündroom, sekundaarne amenorröa), munasarjatsüstid, munasarja healoomulised kasvajad, munasarja pahaloomulised kasvajad, autoimmuunhaigused jt.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Sissekanne Encyclopædia Britannicas, ©2013, veebiversioon (vaadatud 09.12.2013) (inglise keeles)
  2. Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s APPARATUS UROGENITALIS. ORGANA GENITALIA FEMININA. Ovarium, lk 61, 5. väljaanne, 2012
  3. "Meditsiinisõnastik" 487:2004.
  4. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 133, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  5. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 132, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  6. "Meditsiinisõnastik" 554:2004.
  7. "Sünnitusabi ja günekoloogia", AS Medicina, lk 45, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2
  8. "Sünnitusabi ja günekoloogia", AS Medicina, lk 43, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2

KirjandusRedigeeri