Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.

Munandite areng, anatoomia, asend, närvid, sooned (arterid, veenid, lümfisooned), morfoloogia, funktsioonid, hormoonid ja histoloogia ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajad (maod) Redigeeri

Maolistel Redigeeri

Isastel madudel on kaks munandit: parem ja vasak munand, mille asend võib erineda olenedes neerude asendist, kuid harilikult neerupealiste läheduses. Munandeid varustavad verega munandiarterid ja vere äravoolu tagavad munandiveenid. Munanditest toimub lümfi äravool. Kummastki munandist väljub seemnejuha.

Imetajad Redigeeri

Koduloomadel Redigeeri

Välisehitus Redigeeri

Munandil eristatakse:

Siseehitus Redigeeri

Munand koosneb stroomast ja munandiparenhüümist.

Mehel Redigeeri

Mehel on munandid paarilised sisesuguelundid (harilikult kaks), mis paiknevad munandikotis ja on teineteisest eraldatud munandikoti-vaheseinaga. Munandist tuleb välja seemnejuha, mille eesmärk on sperma transportimine peenisesse.

Munandisagarikes paiknevad seemnetorukeste vahemikes leidub hulgaliselt meessuguhormoone (androgeenid) ja väheses koguses emassuguhormoone komplekteerivaid näärmerakke.

Patoloogia Redigeeri

Munanditega seotult ja elundi talitluses võib esineda mõningaid häireid ja haiguslikke seisundeid või väärarenguid, mille diagnoosiks võivad olla näiteks kõhuõõnde pidama jäänud munand, ektoopiline munand, munandikeerdumus, munandilaskumatus, munandipõletik, munandikasvaja jt.

Vaata ka Redigeeri

Viited Redigeeri

Välislingid Redigeeri