Mullutu laht

Mullutu laht (keskkonnaregistri kood VEE2088610) on Mullutu-Suurlahe läänepoolse osa, mis asub Saaremaal, Kaarma ning Kärla valdades, Mullutu, Mändjala, Kogula ja Vennati külade ning Nasva aleviku juures. Mullutu ehk Suur Mullutu laht moodustab Vägara ehk Väike Mullutu lahe (ka Kiisajärv) ja Kellamäe lahe ehk Suurlahega koos Mullutu-Suurlahe.

ÜldandmedRedigeeri

Mullutu laht on enam liigestunud kaldajoonega kui Suurlaht. Põhjaosas on viis väikest laidu, millest suurimat, nn. Rombirahu kasutatakse heinamaana. Ida poolt ulatub järve suur poolsaar Hidre nukk. Mullutu laht on väga madal. Eriti madal on lahe põhjaosa, mis on kõigest 0,2-0,3 meetrit sügav. Ainult Nasva jõe suudmest loodes on sügavus ligikaudu 1,7 meetrit. Mullutu lahe kaldad on madalad ning paksult roogu kasvanud. Lahe lõunaosas lasub viirsavil umbes 1,7 meetri paksune liivakiht, mudakiht aga on õhuke, ligikaudu 0,4 m. Ainult lahe lääneosas on mudakihi paksus üle meetri.

Mullutu lahe pindala on 412,7 ha, kaldajoone pikkus on 19 530 meetrit ning suurimaks sügavuseks on 1,7 m.

ElustikRedigeeri

Tänu Mullutu-Suurlahe tugevale ühendusele merega on kalastik liigirikas ja rohke. Leidub ahvenat, haugi, särge, roosärge, linaskit, kokre, kiiska, teibi, säinast, viidikat, rünti, lutsu ja angerjat. Lahestik on merekaladele eeskätt kudemis- ja turgutuspaigaks.

TaimestikRedigeeri

Taimestik on lahestikus rohke, eriti Mullutu lahe põhjaosas. 1954. Aastal leiti siit 15 liiki makrofüüte. Mullutule on omapärane rohke pilliroog, mis kasvab tihedalt koos ja võib näha ka Kurgu ümbruses suurte kõrgusteni ulatumas.

Linaskite maimud panustavad taimestiku vohangule Mullutu lahes, sest nad hävitavad putukaid, kes toituvad taimedest ning hoiavad floorat muidu kontrolli all.

VälislingidRedigeeri

https://www.kalapeedia.ee/mullutu-laht-suur-mullutu-laht.html

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPlW9XxMUTk8GFVcobfbTcNHmzunSPYZ

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/