Mohri maja

hoone Pärnus

Mohri maja on elamuks ehitatud hoone Pärnus aadressil Rüütli tänav 23. Mohri maja kompleksi juurde kuuluvad veel hooned Rüütli 21 ja Rüütli 25.

Mohri maja
Üldandmed
Asukoht Pärnu
Stiil klassitsism
Ehituse lõpp 1681
Aadress Rüütli tänav 23
Koordinaadid 58° 23′ 4″ N, 24° 29′ 55″ E
Tehniline ülevaade
Korruseid 2

Elamu koos selle kõrval asuva aidaga (Rüütli 21) lasi ehitada kaupmees ja raehärra Christoph Heinrich Mohr. Hooned valmisid 1681. aastal. Pärnus on sellest majast vanem vaid Steineri maja.[1]

Nii eluhoone kui ka ait on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.[2][3]

Ajalugu

muuda
 
Mohri maja kompleks 2024. aasta juulis. Esiplaanil Rüütli 25.
 
Mohri maja enne viimast renoveerimist 2009. aastal.

Kaupmehe ja raehärra Christoph Heinrich Mohri maja valmis 1681. aastal. Maja on tähelepanuväärne, kuna see on ehitatud tänavale, pikem külg ees. Tolle ajani oli tavaks ehitada majad otsaga tänava poole. Maja külitsi tänava äärde ehitamise põhjus oli Lastepargi kohal asunud turuplats, mis maja ees avanes.[4]

Kuna Mohr maja oli Pärnu üks esinduslikumaid hooneid, siis peatusid seal külaskäigul Pärnusse nii Rootsi kuningas Karl XII (1700) kui ka tõenäoliselt ka Venemaa tsaar Peeter I (1720) ja keisrinna Katariina II (1764).[5]

18. sajandi lõpus ehitati majast paremal oleva astmikviiluga hoone I korrus.[5]

1820. aastal lasi hoone üks järgmisi omanikke Hans Christian Erler elamu ümber ehitada. Hoone üldilme muudeti klassitsistlikuks, suurendati aknaid, uksi ja lisati tänavale ulatuv trepp. Ümberehituse käigus lisati majast paremal olevale hoonele puitkonstruktsioonis II korrus ja astmikviil.[5]

1838. aastal ostis kinnistu kaubakompanii „Jacob Jacke & Co“. 1860. aastatel elas seal üks kompanii juhte, Rootsi-Norra ja Taani aukonsul Carl Nicolai Frey (1826−1866). Hiljem renditi hoone postiametile ja seal tegutsesid post ja telegraaf.[6] Telegraafiameti laiendamiseks ehitati 1902–.1903. aastal maja idapoolsele küljele astmikrinnatisega juurdeehitus.[2][5]Jacob Jacke & Co“ kaubakompanii käes olid hooned 1940. aastani, mil need natsionaliseeriti.[3]

Aastatel 1923–1965 asus hoones telefonikeskjaam. 1965. aastal tehti hoone esimese ja teise korruste ruumides kapitaalremont ning pärast seda olid hoone ruumid kasutusel peamiselt kontoripinnana. Aastatel 1996–1997 uuendati maja välisilmet ning ka hoone siseruumides tehti suurem remont. Mõningaid ruume remonditi veel 2007. aastal, kui hoonesse kolisid ajutiselt kohtumaja töötajad.[4][7]

2007. aastal avati maja ees Johann Voldemar Jannseni skulptuur.[8]

1980. aastatel viidi maja juurde kuulunud vapp puhastamiseks Tallinna, kuid see läks seal kaduma. Vapp leiti uuest üles 2016. aastal ja Pärnu linnavalitsusel oli plaan maja osalt Euroopa Liidu raha eest restaureerida ning vapp uuesti majale paigaldada. Kuna loodetud toetust ei saadud, jäi projekt katki ning Mohri maja vapp jäi Muinsuskaitseameti kätte Tallinna.[9]

2022. aasta jaanuaris korraldas Pärnu linn Rüütli 23 ja 25 hoonetele uue omaniku leidmiseks avaliku enampakkumise. Selle tulemusena omandas hooned 601 800 euro

eest ettevõte Apeki Arenduse OÜ, mille omanik oli Tartu ärimees Jaan Mugra.[10] Uus omanik alustas kohe maja põhjaliku renoveerimisega, et rajada majja äripinnad ja 16 korterit. Renoveerimistööde käigus leiti hoonest baroksed seinamaalingud ning ka hoone ehitamise ajast pärit hästi säilinud tala-laemaalingud, mis olid teadaolevalt esimesed omataolised Pärnus.[7]

2024. aasta sügiseks valmiva renoveerimise käigus rajatakse hoone sisehoovi terass ja rõdud ning lammutatakse peaukse trepp, et hoonesse pääseks tänava tasapinnalt. Samuti ehitatakse peaukse kohale rõdu, mis oli asunud seal ka sadakond aastat varem.[7]

 
Kaubaait, Rüütli t. 21, 2012. aasta aprillis

Koos peamajaga valmis 1681. aastal ka sisehoovis olev kaubaait. 1780. aastal toimunud ümberehitusega lisati algselt kahekorruselisele hoonele mansardkorrus, tõsteplokk kaubaluukidega tõsteti ümber lõuna poole ja ehitati kahekorruseline pultkatusega juurdeehitis.[3]

1940. aastani kasutas aita kaubakompanii „Jacob Jacke & Co“. Nõukogude perioodil kasutati aidahoonet ladude tarbeks.[3]

Aida katust renoveeriti 1996.–1997. aastal, kuid 21. sajandi alguses jäi ait kasutuseta.[11]

2016. aastal pani Pärnu linn aida enampakkumisele alghinnaga 64 000 eurot. 2018. aastal müüs Pärnu linn aidahoone koos juurdeehitusega osaühingule Mohri Ait, kes puhastas hoone prahist, tegi avariiremonttööd ning alustas restaureerimistööde projekteerimist. 2020. aastal sai Mohri Ait OÜ hoonele muinsuskaitselised eritingimused. Esialgse linnaga sõlmitud lepingu järgi pidi hoone olema korda tehtud 2023. aastaks, kuid rahanappuse, koroonapandeemia ning hoone viletsa seisukorra tõttu ei jõudnud Mohri Ait OÜ renoveerimistöödega tähtajaks valmis. Seetõttu andis Pärnu linnavalitsus Mohri Aidale kuni 2026. aastani ajapikendust.[11][12][13]

Viited

muuda
  1. Ester Vilgats (28. jaanuar 2016). "Pärnu vanimate elamute hulka kuuluva Mohri maja vapp leiti üles". ERR. Vaadatud 05.08.2020.
  2. 2,0 2,1 "16706 Elamu Pärnus Rüütli t. 21". Kultuurimälestiste register. Vaadatud 05.08.2020.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 "16707 Ait Pärnus Rüütli t 21". Kultuurimälestiste register. Vaadatud 05.08.2020.
  4. 4,0 4,1 Tõnu Kann (29. august 2001). "Pärnu täna: Mohri maja ja naabrid". Pärnu Postimees. Vaadatud 05.08.2020.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Leele Välja (2008). Jalutaja teejuht. Pärnu. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 49.
  6. Olaf Esna, Pärnu postmeistrite auväärne jada läbi sajandite, Pärnu Postimees, 14. veebruar 2007
  7. 7,0 7,1 7,2 Link, Eno-Gerrit; Luik, Urmas (19. november 2022). "Galerii ⟩ Alasti kistud Pärnu ühes vanimas majas tulid päevavalgele ligemale 350aastased laemaalingud". Pärnu Postimees. Vaadatud 09.07.2024.
  8. "Pärnus avati Johann Voldemar Jannseni kuju". ERR. 1. juuni 2007. Vaadatud 05.08.2020.
  9. Tõnu Kann (29. jaanuar 2017). "Mohri maja unikaalne vapp jääb Tallinna". Pärnu Postimees. Vaadatud 05.08.2020.
  10. "Aastaid müügis olnud Rüütli tänava hoonekompleks leidis uue omaniku". Pärnu Postimees. 21. jaanuar 2022. Vaadatud 09.07.2024.
  11. 11,0 11,1 Kalev Vilgats (23. detsember 2016). "Mohri aida lugu". Pärnu Postimees. Vaadatud 05.08.2020.
  12. Tõnu Kann (19. juuni 2020). "Unustuse hõlmas ait vanalinnas pandi endast kõnelema". Pärnu Postimees. Vaadatud 26.11.2020.
  13. Rallmann, Merle (2. august 2023). "Ajaloolise Mohri aida taastamist pärsib takistuste jada". Pärnu Postimees. Vaadatud 09.07.2024.

Välislingid

muuda