Mihkel Lees

Mihkel Lees (sündinud 20. jaanuaril 1987) on Tartu abilinnapea ja liikumisharrastuse edendaja.

Mihkel Lees

Mihkel Lees 2022. aasta Arvamusfestivalil

Hariduskäik

Lees on pärit Viljandimaalt. 2006. aastal lõpetas ta Viljandi C. R. Jakobsoni nimelise gümnaasiumi ja 2010. aastal Tartu ülikooli, kus sai bakalaureusekraadi filosoofias ja psühholoogias.

Filosoofias oli tema bakalaureusetöö teema "Liberaalne eugeenika – kui kaugele võime tulevaste põlvede omaduste valikul eetiliselt minna?" (juhendaja Kadri Simm, retsensent Kristi Lõuk).

2016. aastal kaitses Lees Tartu ülikoolis magistrikraadi hariduskorralduses. Tema töö teema oli "Kehalist aktiivsust toetavad ja takistavad tegurid vahetundides erinevate kooliastmete õpilaste arvamusele tuginedes".

Töö ja eraelu

Alates 2018. aastast töötab Lees Tartu linnavalitsuses sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapeana. Varem töötas ta Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapiainstituudi liikumislaboris projektijuhina. Samuti on Lees töötanud haridus- ja teadusministeeriumis ning sotsiaalministeeriumis.

Lees kuulub reformierakonna Tartu piirkonna juhatusse. Aastatel 2017–2018 juhtis Lees Tartu linnavolikogu reformierakonna fraktsiooni ja hariduskomisjoni. Ta on olnud Tartu linnavolikogu reformierakonna fraktsiooni nõunik ning reformierakonna Tartu arendusjuht. Lees on olnud peaminister Andrus Ansipi nõunik.

Lees on tegelenud eraettevõtlusega ja töötanud koolitajana.

Lees on kalamees, vabal ajal harrastab ta kettagolfi ja raskejõustikku. 2008. aastal tuli ta Eesti juunioride meistriks lamades surumises. Samuti on ta mitmekordne Viljandimaa meister lamades surumises.

2023. aastal valis Tartu Postimees Leesi 10 mõjukama avaliku võimu kandja hulka Tartus ja Tartumaal. Ajalehe hinnangul on Lees aidanud hea seista energiahinnakriisi lahendamise ja toetuste väljamaksmise eest, aga sama intensiivselt aidanud klaarida sõjapõgenike kriisi.

Ta kandideeris 2023. aasta Riigikogu valimistel, kus kogus valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 1038 häält.

Seisukohavõtud

Lees on kaitsnud erivajadustega inimeste kodude rajamist Tartusse ning näeb Tartut ligipääsetava linnana, kuhu inimesed on oodatud ka siis, kui nad pole päris tavalised. Muuhulgas sõnas ta: "Me mõtleme madalapõhjalisi busse hankides sellele, kuidas meie liikumispuudega inimesed saaksid ühissõidukitega sõita. Me tegutseme koos Vanemuise teatriga, et meie pimedad saaksid teatris käia. Ja me hoolime ka sellest, kuidas saavad hakkama meie psüühilise erivajadusega inimesed. Nad ei pea maal(e) jooksma."

Lees on sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi ametnikuna aidanud välja töötada meetmeid laste kehalise aktiivsuse suurendamiseks koolikeskkonnas. 2016. aasta arvamusfestivalil Paides rääkis Lees, et minimaalse normi ehk tunnise päevase aktiivsuse täidab alla 20% Eesti lastest. „See on väga väike protsent. Kui räägime kehalisest aktiivsusest, mida seostatakse füüsilise vormiga, siis see on seotud ka laste vaimse tervise ja õpivõimega. Kes liiguvad, suudavad paremini omandada uut informatsiooni. Liikumislabor on uurinud, kuidas lapsed väsivad ja selgus, et need, kes liiguvad koolis rohkem, tunnevad end päeva lõpus paremini. Kes istuvad, need tunnevad rohkem ka väsimust.“

Mihkel Leesi arvates peab Tartust saama Eesti hariduslik tõmbekeskus. Uuenenud ootused koolide lõpetajatele kätkevad endas paratamatult vajadust teistsuguse ja senisest innovaatilisema lähenemise järele õppe sisust ja vormist lähtuvalt. Arvestades õpilaste koolikoti raskust, puutetundlike seadmete funktsionaalsuse laia ulatust ning õpilaste oskust nutiseadmetega manipuleerida, leiab Lees, et Tartu linn peaks igale Tartu õpilasele andma õppetööks tahvelarvuti. Samuti ei tohi tema arvates hariduslikku nutirevolutsiooni tehes ära unustada ka koostöö- ja suhtlusoskuste kujundamist, loovtööd ja liikumist.

Leesi arvates oli rahvakogu väärt algatus – väärtuslik oli protsess ise, see, et kodanikuühendused ja üksikisikud asusid tavapärasest erksamalt poliitiliste probleemide üle arutlema ning kaasa rääkima. Oluline on, et protsess jätkuks ja arutelu teravik suunataks poliitika tegemise vormilt poliitika sisule.

2012. aastal võttis Mihkel Lees sõna kavandatava kõrgharidusreformi toetuseks, väites, et kõrghariduse kõrvalt töötamine on normaalne, tema ei tea ühtki õpingukaaslast, kel oleks ülikooliharidus raha tõttu pooleli jäänud, ning tudengid pole plaanitava kõrgharidusreformi valguses sugugi õnnetud ja saamatud.

Leesi hinnangul oleks mõistlik langetada valimisea piir kuueteistkümnendale eluaastale. Leesi hinnangul tulnuks keskenduda valimisea piiri langetamisele 2014. aasta Euroopa Parlamendi ning 2015. aasta riigikogu valimisteks.

Koos koolidirektor Helmer Jõgiga avaldatud artiklis kinnitas Lees, et koolide senine riiklik õppekava on elukauge ja enam kui pooltel põhikooliõpilastel on raske seda omandada. Seepärast tuleks Leesi ja Jõe arvates arendada ettevõtlusõpet ja soodustada õpilasfirmade teket.

Artiklid

• "Mihkel Lees: Poliitika vormist on tähtsam sisu" Postimees, 18.04.2013
• "Kas üliõpilane ikka on nii õnnetu ja saamatu?" Postimees, 12.09.2012
• Helmer Jõgi ja Mihkel Lees. "Ettevõtlikkusest ettevõtlusõppeni" Postimees, 06.06.2012
• "16-aastastele tuleb anda hääleõigus" Delfi, 21.02.2012
• "Noorte hääleõigusetus on iganenud piirang" Postimees, 26.01.2012
• "Mihkel Lees: uuendusi ei pea kartma" Postimees, 18.06.2010
• "Mihkel Lees: punnis huuled – ohtlik trend koolis" Postimees, 30.04.2010

Välislingid

• "Peaministri nõunikuna asus tööle Mihkel Lees" Sakala, 8. august 2012