Mielagėnai (valgevene keeles traditsiooniliselt Мелагены)[2] on alev Leedus Ignalina rajoonis, Mielagėnai valla halduskeskus. Alev asub Ignalinast 20 kilomeetrit kagus merepinnast 135 meetri kõrgusel Kančiogina jõe kaldal.

Mielagėnai
leedu Mielagėnai
poola Mielegiany
Vapp
Mielagėnai vapp
Elanikke: 236 (2011)[1]
Koordinaadid: 55° 15′ N, 26° 26′ E
Mielagėnai (Leedu)
Mielagėnai

Alevis on põhikool, rahvamaja, postkontor ja raamatukogu, seal asub ka kalmistu. Mielagėnai katoliku kirik valmis aastal 1790. Kiriku väravad, piirdemüür ja kellatorn on muinsuskaitse all.

Elanikkond

muuda
  • 180 (1861)
  • 180 (1867)
  • 517 (1897)
  • 516 (1905)
  • 288 (1930)
  • 421 (1959)
  • 321 (1970)
  • 349 (1979)
  • 300 (1980)
  • 333 (1986)
  • 352 (1989)
  • 286 (2001)
  • 236 (2011)

Ajalugu

muuda

Mõisat on esmamainitud 1656. aastal. 1736. aastal kuulus see Liivimaalt pärit karikahoidjate Kublickite perele. 1760. aastal ehitas sealse mõisa omanik Mielagėnaisse kabeli, aastal 1779 moodustati selle juurde aga kihelkond. Stanisław II andis asulale aastal 1768 õiguse turuplatsile, mis tähendas sisuliselt alevi staatust.

1828. aastast on esimesed teated sealse kihelkonnakooli kohta. Alevis elas üks Novembriülestõusu juhte Leedu aladel, Vincentas Bortkevičius. Tsaariajal kasutati alevi kohta venekeelset nimekuju Магеляны.[3] Aastail 1893–1915 toimus koolis õppetöö vene keeles.

XX sajandi algusaastatel, mil asula olid hõivanud Saksa väed, kandis asula nime Melagėnai. Aastail 1920–1939 kuulus Mielagėnai Poola koosseisu, 1921–1939 aastail toimus seal õppetöö poola keeles. Aastail 1939–1940 oli alev Valgevene NSV koosseisus. Juulis 1941 asustasid Saksa okupatsiooniväed sealsed 15 juudi peret Švenčionysi getosse. Nõukogude võimud küüditasid 8 sealset elanikku. Aastal 1944 süütasid Saksa väed alevi põlema.

Nõukogude perioodil oli alev kohaliku kolhoosi keskasulaks.

Viited

muuda
  1. 2011 m. surašymas
  2. Вялікі гістарычны атлас Беларусі : у 3 т. / Дзяржаўны камітэт па маёмасці Рэспублікі Беларусь, Рэспубліканскае унітарнае прадпрыемства «Белкартаграфія»; рэдкалегія: В. Л. Насевіч (галоўны рэдактар) [і інш.]. — Kd. 2 / — 2013 — lk. 81. — ISBN 978-985-508-245-4.
  3. Магеляны. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 3 (Лаарсъ — Оятъ). СПб, 1867, 131 lk.

Välislingid

muuda