Meteliai on küla (endine linn) Leedus Lazdijai rajoonis Seirijai vallas. Küla asub Metelysi ja Dusia järvede vahelisel kahe kilomeetri laiusel maaribal. Meteliais on Meteliai regionaalpargi direktsioon. Küla lähistel Širvintase metsas kasvavad looduskaitse all olevad Širvintase suur tamm ja õõnes tamm, vaatamisväärsuseks on veel aastal 1822 valminud katoliku kirik.

Meteliai
leedu Meteliai
poola Metele
Elanikke: 195 (2011)[1]
Koordinaadid: 54° 18′ N, 23° 45′ E
Meteliai (Leedu)
Meteliai
Meteliai

Asula nimi

muuda

Küla on nime saanud Metelysi järve järgi.

Kohaliku legendi kohaselt on külale nime andnud münt (leedu keeles mėta). Teise rahvapärimuse kohaselt tuleb küla nimi metssigadest (kohalikus murdes meiteliai). Küla ümbruse metsades olevat sigadele ajujahti peetud ja see seajooksutamisepaik (meiteliai atbėga) lühenenud siis Meteliaiks.

Ajalugu

muuda

Küla kohta pärinevad esimesed teated aastast 1508. See kuulus algul Simnase mõisale, mis oli riigimõis. Küla kuulus Trakai vojevoodkonda ja Trakai maakonda.[2] Aastal 1574 rajati sinna kuninglikud hobusetallid, kuigi küla elanike traditsiooniliseks tegevusalaks jäi kalakasvatus.

Esimesteks teadaolevateks omanikeks olid Sakavičiused, seejärel Radziwillid ja alates XVII sajandist Sapiehad. Aastal 1619 valmis esimene sealne kirik ja Meteliaist sai kohaliku kihelkonna keskus. XVII sajandil sai Meteliai ka linna staatuse.

Aastast 1800 kujunes sealne mõis riigimõisaks. Aastail 1818-1822 ehitati Meteliaisse uus kirik, ent vana kiriku sisustus säilitati. Aastal 1822 rajati ka Dusia järve äärde Kryžiai kabel, kus asub koopia Baruny Jumalaema ikoonist. Meteliai kaotas linnaõigused aastal 1832. Tsaariajal oli asula venekeelne nimekuju Метеле[3] Aastal 1823 elas Meteliais 69 juuti, külas oli 549 elanikku ja lisaks veel 187 elanikku Meteliai mõisas.

Teise maailmasõja järel tegutsesid Meteliai ümbruskonnas Leedu metsavennad. Nõukogude võimud küüditasid neli Meteliai elanikku. Nõukogude perioodil oli küla kalakasvatusmajandi keskasulaks.[4]

Viited

muuda
  1. [1]
  2. Национальный атлас Беларуси, Mińsk 2002, lk. 266-267.
  3. Метеле. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 19 (37) : Мекенен — Мифу-Баня. С.-Петербургъ, 1896., 167 lk.
  4. Kazys Misius. Meteliai. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XIV (Magdalena-México). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2008. 764 lk.

Välislingid

muuda