Ava peamenüü

Dusia (poola Duś) on järv Leedus Lazdijai rajoonis. Järv asub Meteliai regionaalpargis merepinnast 106,35 meetri kõrgusel. Dusia on Leedu lõunaosa suurim järv ja pindalalt Leedu kolmas järv. Järve kallastel asuvad Barčiai ja Padusysi külad.

Dusia
Dusia2.jpg
Valgla maad Leedu
Väljavool Spernia
Pindala 23,34 km²
Pikkus 8,4 km
Laius 4,2 km
Keskmine sügavus 15,4 m
Suurim sügavus 32,4 m
Maht 0,34 km³
Koordinaadid 54° 17′ N, 23° 42′ E
Dusia (Leedu)
Dusia

Kaldajoone pikkus on 21,6 kilomeetrit, järve valgala on 107,8 km². Dusia põhjaosas on väike 0,05 ha suurune saareke. Kaldavöönd on lai ja liivane (50-200 meetrit), sügavamates kohtades katavad järve põhja savi, muda ja jää poolt purustatud lubjakivi tükid. Järve kaldad on enamasti liivased ja tasased, moodustades terrasse. Kõrgemad on järve lääne- ja põhjakallas. Kaldad on valdavalt põldudega kaetud, Dusia ja Metelysi vahel kasvab männik, kirdes segamets ja loodes lehtmets. Taimedest kasvavad kaldavööndis pilliroog ja kaisel, sügavamal penikeeled, vesikatk, mändvetikas, vesikuusk ja vesikarikad. Järv on tekkinud jääajal eraldunud jäämassi sulamisel kujunenud lohku.

Aastal 1972 ehitati Spernia jõele lüüs, mis reguleerib järve veetaset. Järve ida- ja lõunakaldal asuvad puhkelaagrid.

Kaladest elavad järves angerjas, haug, särg, linask, koger, latikas, ahven, meritint, rääbis, roosärg, viidikas, säinas, hink, rünt, ogalik, trulling, luts ja kiisk.[1]

Järve nime päritolu kohta on mitmeid seletusi. Ühe versiooni kohaselt tuleneb see sõnast dusti (tõlkes hele, sädelev, õhuline), teise versiooni kohaselt sõnast dausos ehk dausa (tõlkes paradiis, kauge kaunis kallas), kolmanda kohaselt sõnast dausingas (jahe, tuuline), see võib tuleneda ka lätikeelsest sõnast dus (rahulik, unine).[2]

ViitedRedigeeri

  1. Dusia. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. V (Dis-Fatva). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2004. 230 lk.
  2. Aleksandras Vanagas. Lietuvių hidronimų etimologinis žodynas. 98 lk., – Vilnius: Mokslas, 1981.