Ava peamenüü
Meediakirjaoskus seisab mitmete oluliste eesmärkide nimel

Meediakirjaoskus on võime pääseda ligi, analüüsida, hinnata ja luua meediat, kasutades kõiki kommunikatsioonivorme.

Sajandeid on kirjaoskusena peetud silmas võimet lugeda ja kirjutada. Tänapäeval aga saab indiviid pea kogu oma informatsiooni tänu meediatehnoloogiale. 21. sajandil on oskus lugeda eriilmelist meediat saanud hädavajalikuks. Meediakirjaoskajad noored ja täiskasvanud mõistavad paremini televisiooni, raadio, interneti, ajalehtede, ajakirjade, reklaamide ja muude meediaväljaannete kompleksseid sõnumeid. Paljud õpetajad on leidnud, et meediakirjaoskus on efektiivne viis õpetada inimesi kriitiliselt mõtlema.[1]

Laiem definitsioonRedigeeri

Meediakirjaoskus esindab vajalikku, paratamatut ja realistlikku vastust keerulisele ja alatises muutumises olevale elektroonilisele keskkonnale ning inimesi ümbritsevale kommunikatsioonile. Et kujuneda edukaks õpilaseks, vastutustundlikuks kodanikuks, produktiivseks töötajaks või kompetentseks tarbijaks, peavad indiviidid olema teadlikud aina enam keeruliseks muutuvast informatsioonist ja meelelahutusmeediast, mis on neile suunatud ning mõjutab seda, kuidas nad mõtlevad, end tunnevad ja käituvad. Modernsed informatsiooni- ja meelelahutustehnoloogiad on inimestega ühenduses tänu sõnadele, piltidele ja helidele. Seetõttu peab indiviid arendama oma lugemisoskust, et paremini hoomata meedias levivaid sõnumeid (ka nende tagamõtteid) ja efektiivselt rakendada oma teadmisi enda sõnumi levitamisel. Meediaajastul tähendab sõna "kirjaoskaja" inimest, kes suudab kriitiliselt mõelda, et teha õigeid otsuseid nii klassiruumis, tööl, nõupidamisel kui ka valimisjaoskonnas. Selleks, et idee meediakirjaoskusest peegeldaks erinevaid vaatenurki, on sellel olnud mitmeid eriilmelisi definitsioone ja visioone – seda on esitletud erinevalt, sellel on olnud mitmeid lõppeesmärke ja mitmesuguseid sihtrühmi. Praeguseks on termin saanud ühtsema tähenduse.[2]

Meediakirjaoskuse positiivsed tagajärjedRedigeeri

  • Kriitilise mõtlemise arenemine
  • Arusaama tekkimine, kuidas kujundab meedia kultuuri ja ühiskonda
  • Oskus identifitseerida reklaamistrateegiaid
  • Mõistmine, mida meedia soovib inimesi uskuma või tegema panna
  • Tehnikate äratundmine, mida kasutatakse näiteks veenmisel
  • Kallutatuse, vaatenurga, valeinformatsiooni äratundmine
  • Meedias levivate sõnumite hindamine enda kogemuste, oskuste, tõekspidamiste ja väärtuste põhjal
  • Indiviidi enda sõnumi loomine ja levitamine meedias
  • Õigluse propageerimine meedias [3]

Meediakirjaoskuse valearusaamadRedigeeri

Järgnevas nimekirjas on esitatud valearusaamad meediakirjaoskuse kohta.

  • Meedia mahategemine ei ole meediakirjaoskus, kuigi võime olla meedia suhtes kriitiline on meediakirjaoskuse vajalik osa.
  • Meedia lihtsalt tootmine pole märk meediakirjaoskusest, kuid meediakirjaoskusega käib kaasas võime toota meediakõlbulikku materjali.
  • Meedias leviva sõnumi vaatamine ainult ühest vaatepunktist pole meediakirjaoskus, kuna meediat peab uurima mitmest positsioonist.
  • Meediakirjaoskus ei tähenda ignoreerimist, vaid tähelepanelikku jälgimist ja kriitilist mõtlemist.[4]

Meediakirjaoskuse õpetamise olulisusRedigeeri

Haridustegelased on toonud esile mitmeid põhjuseid, miks meediakirjaoskus võiks olla osa õppekavast. Mõned näevad seda kui tööriista, mis aitab luua seoseid õppetundides omandatu ja kultuuri vahel. Teised näevad meediakirjaoskust kui hoolivale tarbijale ja aktiivsele kodanikule vajalikku ellujäämisoskust kiirel meediaajastul. Osad aga näevad meediakirjaoskust kaitsena laste liigsest televiisorivaatamisest tekitatud ohtude eest.

Meediakirjaoskus on viis anda õpilastele võimalus jutustada oma lugusid ning mõista paremini neid, kes meie aja jutustusi ja kultuuri vormivad. See on uus osa haridusest, mis õpetab reklaame, komöödiaid ja filme hindama ja analüüsima samade meetoditega, millega on harjutud õppima luulet, lühikesi lugusid ja novelle. Meediakirjaoskust nähakse ka viisina kujundada noori teadlikuks kapitalismi tekitatud võltsväärtustest. On arvamusi, et meediakirjaoskus on vajalik heade otsuste tegemiseks, näiteks selleks, mida lugeda või vaadata.[5]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri