Sir Martin John Evans (sündinud 1. jaanuar 1941) on Suurbritannia bioloog, kes koos Matthew Kaufmaniga kultiveeris 1981. aastal esimesena hiirtel embrüonaalseid tüvirakke ja kasvatas neid laboris. Koos Mario Capecchi ja Oliver Smithiesega töötas ta välja knockout-hiire ja sellega seotud suunatud homoloogilise rekombinatsiooni tehnoloogias – meetod embrüonaalsete tüvirakkude kasutamiseks spetsiifiliste geenimodifikatsioonide loomisel hiirtes.[1][2] 2007. aastal said need kolm teadlast Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.[3][4][5]

Martin Evans
Martin Evans (2007)
Sündinud 1. jaanuar 1941
Stroud, Gloucestershire, Inglismaa
Alma mater Cambridge'i ülikool, UCL
Abikaasa Judith Clare Williams
Teadlaskarjäär
Tegevusalad bioloog
Töökohad Cambridge'i ülikool, UCL, Cardiffi ülikool
Tunnustus Nobeli meditsiiniauhind (2007)

Ta võitis suure stipendiumi Cambridge'i ülikooli ajal, mil geneetika oli hüppeliselt arenemas, ning hakkas huvi tundma bioloogia ja biokeemia vastu. Seejärel läks ta University College Londonisse, kus õppis Elizabeth Deuchari juhendamisel. 1978. aastal siirdus ta Cambridge'i ülikooli geneetikaosakonda ja alustas 1980. aastal koostööd Matthew Kaufmaniga. Nad uurisid meetodit, kuidas blastotsüste kasutada embrüonaalsete tüvirakkude eraldamiseks. Pärast Kaufmani lahkumist jätkas Evans oma tööd, eraldades hiire embrüost embrüonaalse tüviraku. Ta muundas seda geneetiliselt ja siirdas selle täiskasvanud emashiirtesse eesmärgiga luua geneetiliselt muundatud järglasi. Selle töö eest anti talle 2007. aastal Nobeli auhinna. Tänapäeval peetakse geneetiliselt muundatud hiiri meditsiiniliste uuringute jaoks ülioluliseks.

Noorus ja haridus

muuda

Evans sündis Stroudis Gloucestershire'i krahvkonnas 1. jaanuaril 1941.[1] Tema ema oli õpetaja. Isa pidas mehaanikatöökoda ning õpetas Evansi kasutama tööriistu ja masinaid, sealhulgas treipinki. Evans oli lähedane vanaisaga, kes oli üle 40 aasta baptistikoguduse koorimeister ning kelle põhihuvid olid muusika, luule ja kirik. Tema ema vend oli Cambridge'i ülikooli astronoomiaprofessor. Poisikesena oli Evans vaikne, häbelik ja uudishimulik. Talle meeldis teadus ja vanemad julgustasid teda õppima. Ta läks keskkooli Kagu-Londonis St Dunstani kolledžis. Koolis oli ta üks paremaid õpilasi, ehkki mitte klassi parim. Ta valmistus põhjalikult Cambridge'i ülikooli sisseastumiseksamiteks.

Evans sai stipendiumi Cambridge'i ülikooli. Ta õppis zooloogiat, botaanikat ja keemiat, kuid loobus peagi zooloogiast ja lisas biokeemia, leides, et teda huvitab taime füsioloogia. Ta käis Sydney Brenneri seminaridel ja osales Jacques Monodi loengutes. Evans lõpetas Cambridge'i ülikooli bakalaureusekraadiga 1963. aastal, kuigi ta ei sooritanud lõpueksameid, sest ta põdes parajasti mononukleoosi.[1][6] Evans otsustas tegeleda selgroogsete loomade geneetilise kontrolli uurimisega.[7] Ta kolis Londoni Ülikooli kolledžisse, kus ta sai töökoha teadurina, õppides Elizabeth Deuchari käe all. Tema eesmärk oli sel ajal "isoleerida arengult kontrollitud m-RNA". Ta sai doktorikraadi 1969. aastal.[8]

Karjäär ja teadustöö

muuda

Temast sai Londoni Ülikooli kolledži anatoomia ja embrüoloogia osakonna õppejõud, kus ta tegi uurimistööd ning õpetas doktorante ja üliõpilasi.[8] 1978. aastal siirdus ta Cambridge'i ülikooli geneetikaosakonda, kus 1980. aastal algas tema koostöö Matthew Kaufmaniga[1] Nad töötasid välja idee kasutada blastotsüste embrüonaalsete tüvirakkude eraldamiseks.[9]

Pärast seda, kui Kaufman lahkus Edinburghi anatoomiaprofessoriks, jätkas Evans oma tööd. 1985. aasta oktoobris külastas ta Massachusettsis Cambridge'is asuvat Whiteheadi instituuti ühe kuu pikkuse praktilise töö jaoks, et õppida uusimaid laboritehnikaid.[2][10]

1990. aastatel oli ta stipendiaat Cambridge'i St Edmundi kolledžis. 1999. aastal sai temast imetajate geneetika professor ja bioteaduste osakonna juhataja Cardiffi ülikoolis, [1][11] kus ta töötas kuni pensionile jäämiseni 2007. aasta lõpus.[12] Ta löödi 2004.aastal rüütliks, tunnustades tema tööd tüvirakkude uurimisel. 2007. aastal pälvis ta koos Mario Capecchi ja Oliver Smithiesega Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna töö eest, mille käigus avastati meetod embrüonaalsete tüvirakkudega hiirtel homoloogse rekombinatsiooni juurutamiseks.[3] Evans nimetati Cardiffi ülikooli presidendiks ja ta astus ametisse 23. novembril 2009. [13] Seejärel sai Evansist 2012. aastal Cardiffi ülikooli kantsleriks. Ta on Cambridge'i St Edmundi kolledži auliige.[14]

Tüvirakkude uurimine

muuda

Evans ja Kaufman eraldasid embrüonaalsed tüvirakud hiirte varajastest embrüotest (embrüoblastid). Need varased embrüonaalsed rakud võivad diferentseeruda täiskasvanud organismi ükskõik millisteks rakkudeks. Nad modifitseerisid neid tüvirakke ja paigutasid need emaste hiirte üsasse, nii et nad sünnitaksid geneetiliselt muundatud järglasi.[15]

1981. aastal avaldasid Evans ja Kaufman katsete tulemused, milles nad kirjeldasid, kuidas eraldasid hiire blastotsüstidest embrüonaalsed tüvirakud ja kasvatasid neid rakukultuurides.[16][17] Selle saavutas samal aastal iseseisvalt ka Gail R. Martin.[18] Lõpuks suutis Evans isoleerida hiire varajase embrüo embrüonaalse tüviraku. Seejärel muutis ta seda geneetiliselt ja implanteeris täiskasvanud emasesse hiiresse, et luua geneetiliselt muundatud järglasi – laborihiirte esivanemaid, keda peetakse tänapäeval meditsiinilise uurimistöö jaoks ülioluliseks.

Isiklikku

muuda

Kui Evans oli Cambridge'is üliõpilane, tutvus ta ta oma tädi, astronoomiaprofessori abikaasa korraldatud lõunasöögil Judith Clare Williamsiga. Pärast nende kihlumist nende suhe küll ei sujunud ning Judith läks Kanadasse elama, kuid aasta hiljem naasis ta siiski Inglismaale ja nad abiellusid. 1978. aastal kolisid nad koos oma lastega Londonist Cambridge'i, kus nad elasid enne Cardiffisse kolimist üle 20 aasta. Neil on üks tütar ja kaks poega.[19]

Tema abikaasale Judith Clare Williamsile, Christopher Williamsi lapselapsele, määrati 1993. aastal MBE õendustöö eest.[20] Tal diagnoositi rinnavähk umbes sel ajal, kui pere kolis Cardiffisse. Ta töötab rinnavähi heategevusorganisatsioonides.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Stem cell architect is knighted BBC News, 31. detsember 2003
  2. 2,0 2,1 Evans, Martin J. (31.10.2001). "The cultural mouse". Nature Medicine. 7 (10): 1081–1083. DOI:10.1038/nm1001-1081. PMID 11590418. (subscription required)
  3. 3,0 3,1 "The Nobel Prize in Physiology or Medicine 2007". Nobelprize.org. Vaadatud 08.10.2007.
  4. "Professor Sir Martin Evans Nobel Prize for Medicine". Cardiff University. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.01.2013.
  5. "A celebration of science in the UK: 10 Britons who shaped our world". The Independent. 05.07.2006.
  6. Evans, Martin J. (31.10.2001). "The cultural mouse". Nature Medicine. 7 (10): 1081–1083. DOI:10.1038/nm1001-1081. PMID 11590418. (subscription required)
  7. Evans, Martin. "Martin Evans FRS, DSc". Cardiff School of Biosciences. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.02.2001. Vaadatud 27.06.2010.
  8. 8,0 8,1 "20th Nobel Prize for UCL community". University College London. 08.10.2007. Vaadatud 09.10.2007.
  9. "Establishment in culture of pluripotent cells from mouse embryos". Nature. 292 (5819): 154–6. 1981. Bibcode:1981Natur.292..154E. DOI:10.1038/292154a0. PMID 7242681.
  10. "Sir Martin J. Evans: Interview". The Nobel Foundation.
  11. "Staff list: Sir Martin Evans FRS, DSc". School of Biosciences, Cardiff University. Originaali arhiivikoopia seisuga 02.08.2009. Vaadatud 01.10.2007.
  12. Chan, Xuefei (07.12.2007). "Experiences of the Nobel Prize Laureates in Physiology or Medicine". People's Daily. Vaadatud 05.04.2008.
  13. "Nobel Laureate appointed as president at Cardiff University". Cardiff University. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.11.2010. Vaadatud 25.11.2009.
  14. "St Edmund's College – University of Cambridge". www.st-edmunds.cam.ac.uk (inglise). Vaadatud 10.09.2018.
  15. Hansson, Göran K. "The 2007 Nobel Prize in Physiology or Medicine – Advanced Information". Nobelprize.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.10.2007. Vaadatud 26.06.2010.
  16. Hansson, Göran K. "The 2007 Nobel Prize in Physiology or Medicine – Advanced Information". Nobelprize.org (veebiarhiivi link). (vaadatud 26. juunil 2010).
  17. "Establishment in culture of pluripotential cells from mouse embryos". Nature. 292 (5819): 154–6. 31.07.1981. Bibcode:1981Natur.292..154E. DOI:10.1038/292154a0. PMID 7242681.
  18. Martin G (31.12.1981). "Isolation of a pluripotent cell line from early mouse embryos cultured in medium conditioned by teratocarcinoma stem cells". Proc Natl Acad Sci USA. 78 (12): 7634–8. Bibcode:1981PNAS...78.7634M. DOI:10.1073/pnas.78.12.7634. PMC 349323. PMID 6950406.
  19. "2001 Albert Lasker Award – Acceptance remarks by Martin Evans". Lasker Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.03.2012. Vaadatud 10.05.2008.
  20. "Leader of the Stem Cell Revolution Wins Noble Prize". Medscape Today. 17.10.2007. Vaadatud 02.11.2007.