Vikipeedia

Mario Capecchi

Mario Ramberg Capecchi (sündinud 6. oktoobril 1937) on Itaalia molekulaargeneetik, kes pälvis 2007. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna avastuse eest, kuidas luua hiired, kellel on kindlad geenid välja lülitatud (knock-out-hiir).[1][2][3][4][5][6]

Mario Capecchi
Mario Capecchi (2013)
Sündinud 6. oktoober 1937
Verona, Itaalia
Alma mater Antiochi kolledž, Massachusettsi Tehnoloogiainstituut, Harvardi ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad geneetika
Töökohad Utah' Ülikool, Harvardi ülikool
Tunnustus Nobeli meditsiiniauhind (2007)

Ta sai auhinna koos Martin Evansi ja Oliver Smithiesiga.[7] Praegu on ta USA Utah' ülikooli meditsiinikooli inimgeneetika ja bioloogia professor.[8][9][10][11]

Elukäik muuda

Mario Capecchi sündis Veronas Itaalia lenduri Luciano Capecchi (jäi teises maailmasõjas kadunuks) ja Ameerikas sündinud Lucy Rambergi[12] ainsa lapsena. Tema emapoolsed vanavanemad olid impressionistlik maalikunstnik Lucy Dodd Ramberg ja Saksa arheoloog Walter Ramberg. Teise maailmasõja ajal saadeti tema ema antifašistlikku rühma kuulumise eest Dachau koonduslaagrisse.[13] Enda vahistamist ette nähes oli ta kogu oma kraami maha müünud ja andnud tulu Bolzano lähistel elanud taluperele, et ta laps võiks seal elada. Kuid aasta pärast[14] oli raha otsas ja kasupere ei suutnud lapse eest hoolt kanda. Nelja ja poole aastaselt pidi ta ise hakkama saama, elades järgmised neli aastat tänavalapsena Põhja-Itaalia tänavatel,[15] olles aeg-ajalt mõnes lastekodus ja liikudes linnast linna koos teiste kodutute lastega.

Ta oleks alatoitluse tõttu peaaegu surnud. Ema oli vahepeal Dachaust vabanenud ja otsis teda terve aasta. Lõpuks leidis ta palavikus poja Capecchi haiglast Reggio Emilia linnas[16].

1946. aastal saatis tema onu, RCA füüsik Edward Ramberg õele raha, et ta saaks reisida Ameerika Ühendriikidesse. Capecchi kolis koos emaga Pennsylvaniasse. (Capecchi teine emapoolne onu Walter Ramberg oli samuti Ameerika füüsik, kes oli Eksperimentaalse Stressianalüüsi Seltsi kümnes president.[17]) Ta lõpetas 1956. aastal George Kooli, kveekerite internaatkooli Bucksi maakonnas Pennsylvanias[18]

Mario Capecchi sai 1961. aastal bakalaureusekraadi keemias ja füüsikas Ohio Antiochi kolledžist. Capecchi läks MIT-sse kavatsedes õppida füüsikat ja matemaatikat,[19] kuid õppimise käigus tekkis tal huvi molekulaarbioloogia vastu. Seejärel siirdus ta Harvardisse, et ühineda DNA struktuuri kaasavastaja James D. Watsoni laboriga.[20] Capecchi sai Harvardi ülikoolist 1967. aastal doktorikraadi biofüüsikas, doktoritöö valmis Watsoni juhendamisel.

Capecchi oli aastatel 1967–1969 Harvardi ülikooli stipendiaatide seltsi noorem stipendiaat. 1969. aastal sai temast Harvardi meditsiinikooli biokeemia kateedri dotsent. 1973. aastast töötas ta Utah' ülikoolis. 1988. aastast on Capecchi olnud ka Howard Hughesi meditsiiniinstituudi uurija. Ta on Rahvusliku Teaduste Akadeemia ja Itaalia-USA fondi liige.

Pärast seda, kui Nobeli komitee teatas avalikult, et Capecchi on võitnud Nobeli auhinna, väitis austerlanna Marlene Bonelli, et Capecchi on tema ammu kadunud poolvend.[21] 2008. aasta mais kohtus Capecchi Põhja-Itaalias 69-aastase Bonelliga ja kinnitas, et ta on tema õde.[22]

Knock-out-hiired muuda

Capecchi pälvis Nobeli auhinna knock-out-hiire loomise eest. See on hiir, mis on loodud geenitehnoloogia ja in vitro viljastamise teel ning milles on konkreetne geen välja lülitatud.[23] Selle töö eest pälvis Capecchi 2007. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna koos Martin Evansi ja Oliver Smithiesiga, kes samuti oma panuse andsid.

Capecchi on jätkanud ka hiire Hoxi geeniperekonna süstemaatilist analüüsi. Sellel geeniperekonnal on võtmeroll embrüonaalse arengu kontrollimisel kõigil hulkraksetel loomadel. Nad määravad raku arengu paigutuse õiges järjekorras mööda keha telge pealaest jalatallani.

Tunnustus muuda

  • 1969 – Eli Lilly auhind bioloogilises keemias
  • 1992 – Bristol-Myers Squibbi auhind silmapaistvate saavutuste eest neuroteaduste alal
  • 1993 – Gairdneri fondi rahvusvaheline auhind meditsiiniteaduste saavutuste eest
  • 1993 – Gairdneri Fondi rahvusvaheline auhind
  • 1994 – General Motorsi vähiuuringute fond Alfred P. Sloan juuniori preemia
  • 1996 – Kyoto põhiteaduste auhind
  • 1996 – Saksamaa molekulaarse bioanalüütika auhind
  • 1997 – Franklini medal
  • 1998 – Feodor Lyneni preemia
  • 1998 – Rosenblatti auhind
  • 1998 – Baxteri auhind biomeditsiiniteaduste uurimistöö eest
  • 2000 – Premio Phoenix-Anni Verdi geeniuuringute eest
  • 2001 – Albert Laskeri auhind (kaaslaureaadid Martin Evans ja Oliver Smithies)[24]
  • 2001 – Jiménez-Diáz auhind
  • 2001 – Progressi pioneeride auhind
  • 2001 – National Medal of Science[25]
  • 2002 – John Scotti medali preemia
  • 2002 – Massry auhind Lõuna-California ülikooli Kecki meditsiinikoolilt
  • 2003 – Pezcolleri fondi – AACR rahvusvaheline vähiuuringute auhind
  • 2002/3 – Hundi auhind meditsiinis
  • 2007 – Jacob Heskel Gabbay biotehnoloogia ja meditsiini auhind[26]
  • 2007 – Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind (kaaslaureaadid Martin Evans ja Oliver Smithies)[7]
  • 2008 – Ameerika Südameassotsiatsiooni tunnustatud teadlaste auhind
  • 2011 – Cátedra Santiago Grisolía auhind
  • 2011 – Mike Hoggi auhind
  • 2012 – UCSF-i medal[27]
  • 2012 – Bologna ülikooli meditsiinikooli audoktor
  • 2013 – Cardiffi ülikooli audoktor
  • 2013 – Ben-Guriyyoni ülikooli audoktor
  • 2015 – Ameerika vähiuuringute ühingu elutööpreemia
  • 2015 – valiti USA Meditsiiniakadeemia välisliikmeks

Viited muuda

  1. ↑ Skipper, Magda (2005). "An Interview With Mario Capecchi". Nature Reviews Genetics. 6 (6): 434. DOI:10.1038/nrg1647. ISSN 1471-0056. PMID 15934189.
  2. ↑ Thomas, K. R.; Capecchi, M. R. (1987). "Site-directed mutagenesis by gene targeting in mouse embryo-derived stem cells". Cell. 51 (3): 503–512. DOI:10.1016/0092-8674(87)90646-5. PMID 2822260.
  3. ↑ Mansour, S. L.; Thomas, K. R.; Capecchi, M. R. (1988). "Disruption of the proto-oncogene int-2 in mouse embryo-derived stem cells: A general strategy for targeting mutations to non-selectable genes". Nature. 336 (6197): 348–352. Bibcode:1988Natur.336..348M. DOI:10.1038/336348a0. PMID 3194019.
  4. ↑ Capecchi, M. R. (1980). "High efficiency transformation by direct microinjection of DNA into cultured mammalian cells". Cell. 22 (2 Pt 2): 479–488. DOI:10.1016/0092-8674(80)90358-x. PMID 6256082.
  5. ↑ Chisaka, O.; Capecchi, M. R. (1991). "Regionally restricted developmental defects resulting from targeted disruption of the mouse homeobox gene hox-1.5". Nature. 350 (6318): 473–479. Bibcode:1991Natur.350..473C. DOI:10.1038/350473a0. PMID 1673020.
  6. ↑ Thomas, K. R.; Folger, K. R.; Capecchi, M. R. (1986). "High frequency targeting of genes to specific sites in the mammalian genome". Cell. 44 (3): 419–428. DOI:10.1016/0092-8674(86)90463-0. PMID 3002636.
  7. ↑ 7,0 7,1 "The Nobel Prize in Physiology or Medicine 2007". Nobelprize.org. Vaadatud 08.10.2007.
  8. ↑ Kain, K. (2008). "The first transgenic mice: An interview with Mario Capecchi". Disease Models and Mechanisms. 1 (4–5): 197–201. DOI:10.1242/dmm.001966. PMC 2590805. PMID 19093023.
  9. ↑ Cohen-Tannoudji, M. (2007). "Prix Nobel de Médecine 2007". Médecine/Sciences. 23 (12): 1159–1161. DOI:10.1051/medsci/200723121159. PMID 18154719.
  10. ↑ Capecchi, M. (2005). "An Interview with". Nature Reviews Genetics. 6 (6): 434. DOI:10.1038/nrg1647. PMID 15934189.
  11. ↑ Dennis, C. (2004). "Mario Capecchi: From rags to research". Nature. 430 (6995): 10–11. Bibcode:2004Natur.430...10D. DOI:10.1038/430010a. PMID 15229575.
  12. ↑ Lois M. Collins (08.10.2007). "U. scientist Capecchi wins Nobel Prize". Deseret Morning News.
  13. ↑ Troy Goodman (16.09.2001). "U. scientist Mario Cappechi scores a 'knockout'". Salt Lake Tribune. Vaadatud 08.10.2007.
  14. ↑ Christopher Lee (10.10.2007). "From Child on Street to Nobel Laureate". Washington Post.
  15. ↑ Vittorio Zucconi (07.10.2007). "Ero un ragazzo di strada mia madre mi ha salvato" (itaalia). La Repubblica.
  16. ↑ Vittorio Zucconi (07.10.2007). "Ero un ragazzo di strada mia madre mi ha salvato" (itaalia). La Repubblica.
  17. ↑ C.E. Taylor. "A tribute to Walter Ramberg". Originaali arhiivikoopia seisuga 15.10.2008.
  18. ↑ Susan Sample (2007). "Scientist Profile: Mario Capecchi". University of Utah. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.10.2007.
  19. ↑ Andrew Gumbel (10.10.2007). "Mario Capecchi: The man who changed our world". Belfast Telegraph.
  20. ↑ Arkajit Dey (16.10.2007). "Two Nobel Prize Winners MIT-Affiliated". The Tech. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.03.2016. Vaadatud 13.06.2021.
  21. ↑ Peter Popham (18.10.2007). "Reunion beckons for Nobel winner and his long lost step-sister". Belfast Telegraph.
  22. ↑ "'Looking at the pictures, it was obviously my sister,' Capecchi said, noting her resemblance to their mother.""Nobel Winner Reunited With Sister Lost in WWII". ABC News. 06.06.2008.
  23. ↑ University of Utah, Transgenic Mice
  24. ↑ "2001 Albert Lasker Award for Basic Medical Research". Lasker Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.09.2007. Vaadatud 01.10.2007.
  25. ↑ "The President's National Medal of Science: Recipient Details | NSF - National Science Foundation". www.nsf.gov.
  26. ↑ "Past Winners". www.brandeis.edu.
  27. ↑ "UCSF Medal". Office of the Chancellor (inglise). Vaadatud 13.06.2021.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mario_Capecchi&oldid=6394224"