Mariss Jansons

Mariss Ivars Georgs Jansons (14. jaanuar 1943 Riia30. november 2019 Peterburi) oli läti ja Vene dirigent.

Mariss jansons.jpg

Mariss Jansons sündis Riias kuulsa dirigendi, NSV Liidu rahvakunstniku Arvīds Jansonsi pojana. Tema ema Iraida Jansons oli juudi päritolu ooperilaulja, kes sünnitas poja Saksa okupatsiooni ajal peidupaigas, kus ta varjas end pärast seda, kui tema vend ja isa olid Riia getos hukkunud.

Mariss õppis lapsepõlves isa käest viiulimängu. 1946. aastal võitis isa Arvīds Jansons teise koha riiklikul konkursil ja Jevgeni Mravinski kutsus ta oma assistendiks Leningradi Filharmooniasse1956. aastal ühines perekond isaga ja Mariss asus õppima Leningradi Riikliku Konservatooriumi muusikakooli. Selle lõpetamise järel õppis ta alates 1962. aastast Leningradi Riiklikus Konservatooriumis klaverimängu ja dirigeerimist Nikolai Rabinovitši juhendamisel ja täiendas end aastatel 19691972 Viinis Hans Swarowsky ja Salzburgis Herbert von Karajani juhendamisel.

Pärast võitu dirigentide konkursil Berliinis 1971. aastal tegi Herbert von Karajan Mariss Jansonsile pakkumise asuda tema assistendiks Berliini Filharmoonikute juures, kuid Nõukogude võimud keelasid selle ära. 1985. aastal sai ta Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkestri peadirigendi assistendiks.

Aastatel 19792002 oli ta Oslo-Filharmonieni muusikaline juht, 20032019 Baieri Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent ja 20042015 Kuningliku Concertgebouworkestri peadirigent.

Ta on teinud koostööd paljude tipporkestritega, sealhulgas Berliini Filharmoonikute, Londoni Sümfooniaorkestri ja Viini Filharmooniaorkestriga.

Aprillis 1996 sai ta Oslos kontserdi ajal infarkti ning oleks peaaegu surnud.

Aastatel 2006, 2012 ja 2016 oli ta Viini uusaastakontserdi dirigent.

Alates 1995. aastast õpetas ta Peterburi konservatooriumis dirigeerimist ja juhatas tudengite sümfooniaorkestrit. Jansonsil oli korter Peterburis. Tal oli Läti ja Venemaa kodakondsus.

TunnustusRedigeeri