Mari-Liis Sepper

eesti jurist

Mari-Liis Sepper (sündinud 13. juulil 1978[1]) on eesti jurist, aastatel 20102015 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Mari-Liis Sepper (2019)

Haridus

muuda

1997–2002 õppis Sepper bakalaureuseõppes Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ja 2002–2003 magistriõppes Montpellier' ülikooli õigusteaduskonnas Prantsusmaal, lõpetades selle Eesti magistritasemele vastava diplomiga (Diplôme d'études approfondies).[2]

Karjäär

muuda

2003–2004 töötas Mari-Liis Sepper sotsiaalministeeriumis soolise võrdõiguslikkuse büroo juristina, 2003–2004 Tartu ja Tallinna Ülikoolis ning 2004 Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunikuna. 2004–2005 oli ta Euroopa Ühenduse Kohtu jurist-lingvist, 2005–2009 vabakutseline tõlkija ja toimetaja, 2009–2010 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nõunik.[3] Ta on ka lugenud Tartu ja Tallinna ülikoolides inimõiguste kursusi[4].

Töö võrdõigusvolinikuna

muuda

Aastatel 2010–2015 oli ta Eesti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Neil aastatel kasvas oluliselt võrdõigusvoliniku büroo võimekus, mõju ja nähtavus, eraldi valdkonnana käivitati strateegilise hagelemise suund, mille kaudu tõhustati õiguskaitset diskrimineerimise vaidlustes[5]. Kasvu aluseks oli suuresti välisrahastus eelkõige naiste ja meeste võrdsuse edendamiseks mõeldud Norra toetus[6]. Sepperi eestvedamisel käivitati hea tahte märk "Siia saab", mis väärtustab kõigile inimestele avatud ja ligipääsetavat keskkonda[7].

Ajakirjanduses pälvisid tähelepanu mitmed tema hinnangud, näiteks spordivõistlustel antavate nais- ja meessoost rahvasportlaste autasude suuruse[8], töökuulutustes eesti keele kui emakeele nõudmise[9], näokatete keelustamise püüu[10], raamatupoes eeldatava lugeja soo ja vanuse alusel raamatute liigitamise[11], ööklubides soo lõikes erinevate hindade[12], politseiametnikele konkreetsest tööst sõltumatult kehtestatud kehaliste katsete nõuete[13], Aafrika jooksjatele Eesti spordivõistluste keelamise[14]< geikristlasi toetanud EELK vaimuliku ametist tagandamise[15] ning juuksuriteenuste sooliselt ebavõrdse hinnakirja küsimustes[16].

Kahel viimasel tegevusaastal pööras Sepper volinikuna erilist tähelepanu lapsevanemluse teemadele ja selle alusel diskrimineerimisele[17][6]. Näiteks esindas ta noort ema vaidluses Danske Banki vastu, kes ei võtnud naist tööle pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist[18] Ka viimasel tööpäeval antud intervjuus pidas ta suurimaks probleemiks seda, kuidas kohtleb tööandja rasedaid ja lapsehoolduspuhkuselt tulnud naisi. Selleks ajaks oli voliniku kantselei aidanud 16 naisel, keda diskrimineeriti raseduse või lapsepuhkuselt naasmise tõttu, pöörduda töövaidluskomisjoni; kohtusse viidi kuus juhtumit.[19]

Ametist lahkudes nimetas Mari-Liis Sepper oma töö raskeimaks osaks inimeste eelarvamuste murdmist mitte niivõrd üldiste hoiakute kui just nende konkreetse rakendamise tasandil igapäevaelus. Teiseks ametiajaks kandideerimisest loobumist põhjendas ta sooviga pühenduda akadeemilisele tegevusele. Sepperi ametijärglaseks sai Liisa Pakosta.[20][19] Samas suhtus Sepper kriitiliselt valitsuse otsusesse mitte asendada kantselei rahastusest äralangevat Norra toetuste osa eraldisega riigieelarvest, mistõttu ta nägi ette kümneliikmelisest töötajaskonnast kuue lahkumist ja vajadust valida edasiste tegevussuundade vahel[6].

Hilisem karjäär

muuda
 
Mari-Liis Sepper 2024. aastal

2018. aastal asus Sepper tööle Eesti Vegan Seltsi õigusnõustajana[3]

2019. aastast töötab ta mõttekojas Praxis[2].

Väljaannete autorlus ja toimetamine

muuda

Sepper on soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaande üks autoritest.[21]

Ajakirjanduses on pälvinud korduvalt tähelepanu ka Sepperi osalus feministlikus artiklikogumikus "Tilliga ja tillita: retsepte Eesti feministidelt" (ENUT, 2003).[22]

Viited

muuda
  1. Priit Simson, "Mari-Liis Sepper: sinu võitlus aitab hiljem teisi", EPL, 19.11.2011 (vaadatud 12.07.2024)
  2. 2,0 2,1 Mari-Liis Sepper, ETIS (vaadatud 12.07.2024)
  3. 3,0 3,1 "Endine võrdõigusvolinik hakkas taimetoitlaste õigusnõustajaks", ERR, 19.03.2018 (vaadatud 12.07.2024)
  4. "Uueks soolise võrdõiguslikkuse volinikuks sai Mari-Liis Sepper", Delfi, 28.09.2010 (vaadatud 12.07.2024)
  5. Strateegiline hagelemine, võrdõigusvoliniku büroo tegevusvaldkond (arhiivikoopia Internet Archive'is) (vaadatud 12.07.2024)
  6. 6,0 6,1 6,2 "Mari-Liis Sepper: valitsus ei ole võrdõigusvolinikku toetanud", EPL, 01.10.2015
  7. Märgi "Siia saab" tutvustus voliniku kodulehel (arhiivikoopia Internet Archive'is) (vaadatud 12.07.2024)
  8. "Võrdõigusvolinik: parimate nais- ja meessoost rahvasportlaste autasud peavad olema võrdsed", ERR, 13.09.2015 (vaadatud 12.07.2024)
  9. "Võrdõigusvolinik: nõue osata eesti keelt emakeelena diskrimineerib mitte-eestlasi rahvuse tõttu", ERR, 07.08.2015 (vaadatud 12.07.2024)
  10. "Võrdõigusvolinik: püüd keelustada näokatteid on põhiseadusega vastuolus", ERR, 07.08.2015 (vaadatud 12.07.2024)
  11. "Võrdõiguslikkuse volinik kargas raamatupoe turja", Eesti Ekspress, 11.10.2012 (vaadatud 12.07.2024)
  12. "Võrdõiguslikkuse volinik: ööklubid kitsendavad meeste õigusi", Delfi, 10.11.2011 (vaadatud 12.07.2024)
  13. "Soovolinik Sepper pärib Vaherilt politseiametnike kehaliste katsete kohta aru ", Delfi, 19.07.2012 (vaadatud 12.07.2024)
  14. Epp-Mare Kukemelk, "Kergejõustikuliit peab rassismisüüdistust kahetsusväärseks", Delfi, 08.11.2011 (vaadatud 12.07.2024)
  15. "EELK praost nõuab võrdõiguslikkuse voliniku ametist lahkumist", Delfi, 07.11.2011 (vaadatud 12.07.2024)
  16. Kaidi Tahula, "Kas naised maksavad juuksuris ebaõiglaselt rohkem kui mehed?", Delfi, 15.01.2012 (vaadatud 12.07.2024)
  17. Võrdõigusvoliniku 2014. aasta tegevuse sisuline ja statistiline ülevaade (arhiivikoopia Internet Archive'is) (vaadatud 12.07.2024)
  18. Teele Tammeorg, "Lapsepuhkuselt naasnud naine jäeti Danske Bankis tööta", EPL, 15.05.2015 (vaadatud 12.07.2024)
  19. 19,0 19,1 Tiina Jaakson, "Sepper: võrdõigusvoliniku kantselei peab tegema tõsiseid otsuseid, milliste tegevustega edasi minna", ERR, 02.10.2015 (vaadatud 12.07.2024)
  20. "Ametist lahkuv võrdõiguslikkuse volinik: kõige raskem oli eelarvamusi murda", ERR, 02.10.2015 (vaadatud 12.07.2024)
  21. "Soolise võrdõiguslikkuse seadus, kommenteeritud väljaanne" Tallinn: Juura, 2010 (arhiivikoopia Internet Archive'is) (vaadatud 12.07.2024)
  22. Vilja Kiisler, "Zoovolinikuks tituleeritud Sepper räägib mõistuse keeles", Delfi, 22.11.2011 (vaadatud 12.07.2024)

Välislingid

muuda