Maa-alused (haigus)
Maa-alused (ka maalised, saartel maalased, maaljad, maadleine[1]) on eesti folklooris maaviha poolt põhjustatud nahahaigus.[2]
Maa-alused oli üldtuntud haiguste nimetusena, mida saadi maast. Enamasti olid need mitmesugused nahahaigused nagu sammaspool, paised, vistrikud, kärnad jt, mõnel pool ka liigesehaigused.
Maaliseid võis saada istumisel või lamamisel tekkivast kokkupuutest maaga, selle vaenuliku jõuga ehk maavihaga. Haigusi võisid põhjustada maa all elavad olendid (ehk samuti maa-alused). Nende tegutsemise (sepavasara kõlksumise, voki ketramise jms) kuulmine ennustas halba. Maa-aluste ja maahaldjate (kes esinesid Lõuna-Eesti rahvapärimustes) pahandamist tuli vältida, et mitte maast haigust saada.[3]
Maaliseid tõrjuti ja raviti peamiselt maagiliste võtetega: enne mahaistumist tuli sülitada; haigust kanti soolaga tagasi kohta, kust arvati olevat saadud; haigust toonud paigas ohverdati hõbevalget; samas kohas pöörati pinnas tagurpidi, loeti loitse. Juhuslikumad tõrjemaagilised võtted olid kehal haige koha piiramine või vajutamine hõbe-esemega, vaskrahaga, mullaga jne. Abi otsiti ka mitmetelt iseloomuliku nimetusega taimedelt – maaviharohtudelt, nagu mailase rohi, maavits jt.[4] Levinud oli maaliste raviks ka maahaldjase kividele või ravikividele andide viimine.
Viited muuda
- ↑ Eesti murrete sõnaraamat [1] vaadatud 16.05.2020
- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat [2] vaadatud 15.05.2020
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 158
- ↑ Kujutelmad üleloomulikest olenditest [3] Mall Hiiemäe