Ava peamenüü

Mõrtsuka oli küla Otepää kihelkonnas. Tänapäeval asuvad küla maad Valgamaal Otepää vallas Päidla küla alal.

Mõrtsuka asub mitmest külast umbes ühekaugusel. Temast lõunasse jääb Päidla, edelasse Räbi, läände Mäelooga, loodesse Ketneri, põhja Laguja, kirdesse Kääni ja itta Nõuni.[1]

Külas on Mõrtsuka järv, mis sai nime talurühmalt nagu külagi.[2]

Seda kohanime esmamainiti 1627, kui nimetati talupoega Martzug Juergen. 1638. aasta revisjonis kirjutati tema nimi Mertschock Jürgen ja lisati, et ta kolis Tartumaale Pärnumaalt. 1686. aasta kaardil on Päidla mõisa all kirjas juba 5 Merzica lisanimega talupoega, kes on arvatavasti kõik Jürgeni järeltulijad, näiteks Merzica Tinn. 174962 nimetati seda mitut puhku juba külana, kasutades nimekujusid Mörzika Dorf, Mortsuga külla, Mörtsuga külla ja Mörtsugaküll. Küla asus Otepää kihelkonnas ja kuulus Hellenurme mõisale. 1977 liideti Mõrtsuka küla Päidlaga.[2]

Nime päritoluRedigeeri

Herbert Ligi uuris välja, et lisanimi Martzug või Merzuck tuli Lõuna-Eestis kasutusele 1620. aastatel ja enamik selle kandjaid on sisse rännanud. Mujal tarvitati seda lisanime juba pool sajandit varem.[2]

Enn Tarveli arvates tähendas sõna "mõrtsuk(as)" sõjameest, kelleks oli lihtsalt kohalik talumees. Seegi tähendus tuli keelde 17. sajandi algul. Teisalt võib nime aluseks olla mehenimi Mertsi(k) või Mertsin, mis tuleb Läti nimest Smerts. Näiteks 1756 oli Aiaste külas talupoeg Krisa Merzina Jurri. Soomeski on esinenud mehenime Mertti või Mertsi. Ajapikku muutusid sõjamehe tähendus ja mehenimi rahvale võõraks. Siis mugandati külanimi rahvale arusaadavamale ja ilmekamale kujule Mõrtsuka.[2]

Mõrtsuka küla nimi on saanud paljude rahvajuttude allikaks. Üks neist on selline. Pärast sõdu käinud rüüstajate salk taludes röövimas ja tapmas. Rahvas põgenenud metsa peitu. Väärsi talu rahvas olnud aga kodus. Rüüstajad tulnud sinna ja vaadanud, et naised keedavad toas süüa. Selgunud, et need olid naisteriietes mehed. Nad piiranud röövijad sisse ja ajanud koos kõigi hobustega järve, kus kõik uppunud.[2]

ViitedRedigeeri

  1. Eesti kohanimeraamat, kaart 32
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Eesti kohanimeraamat, lk. 396