Mõigasroie

Mõigasroie on võlviroie, mille profiil on kujundatud ümara mõikana. See näeb välja nagu ümmarguse lati taoline kaar, mis on laotud raidkividetailidest või tellistest. Eesti arhitektuuris on ümar või kergelt teravaselgne mõigasroie kasutusel vanemas, 13.–14. sajandi kirikuarhitektuuris. 15. sajandile on iseloomulikud vormid topeltmõigasroie ja vaheliistuga topeltmõigasroie (näiteks Tallinna Niguliste ja Oleviste kirikus, Tallinna Raekojas, Padise kloostri kirikus).

Mõigas roideprofiilina

Kahe ümarvöödiga ääristatud mõigas roideprofiilina. Joonis raamatust "Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle"

Mõigasroidest erinevad tugevalt hilisgooti vormid pirnvöötroie (Valjala kiriku kooriruumis, Kuressaare linnuse ristikäigus) ja rihvkülgedega roie (Kuressaare linnuse refektooriumis).

Mõigasroie on kasutusel peamiselt hilisromaani ja varagooti arhitektuuris.

Pildid

• 
  Mõigasroietega võlvid Nõo kirikus
• 
  Karja kiriku kooriruumi lagi mõigasroietega
• 
  Ridala kiriku mõigasroided on kaunistatud maalingutega
• 
  Kihelkonna kiriku kooriruum mõigasroietega
• 
  Ümar mõigasroie on jätkuks ümarturbale (Kihelkonna kirik)

Vaata ka

• Võlv
• Roie
• Mõigas