Mõigasroie
Mõigasroie on võlviroie, mille profiil on kujundatud ümara mõikana. See näeb välja nagu ümmarguse lati taoline kaar, mis on laotud raidkividetailidest või tellistest. Eesti arhitektuuris on ümar või kergelt teravaselgne mõigasroie kasutusel vanemas, 13.–14. sajandi kirikuarhitektuuris. 15. sajandile on iseloomulikud vormid topeltmõigasroie ja vaheliistuga topeltmõigasroie (näiteks Tallinna Niguliste ja Oleviste kirikus, Tallinna Raekojas, Padise kloostri kirikus).
Mõigasroidest erinevad tugevalt hilisgooti vormid pirnvöötroie (Valjala kiriku kooriruumis, Kuressaare linnuse ristikäigus) ja rihvkülgedega roie (Kuressaare linnuse refektooriumis).
Mõigasroie on kasutusel peamiselt hilisromaani ja varagooti arhitektuuris.
PildidRedigeeri
Mõigasroietega võlvid Nõo kirikus
Karja kiriku kooriruumi lagi mõigasroietega
Ridala kiriku mõigasroided on kaunistatud maalingutega
Kihelkonna kiriku kooriruum mõigasroietega
Ümar mõigasroie on jätkuks ümarturbale (Kihelkonna kirik)
