Pirnvööt

Pirnvööt (saksa keeles Birnstab^[2]) on pirnitaolise ristlõikega roide- või turbaprofiil hilisemas gooti ehituskunstis.

Teravaselgse mõigasroide profiile. Joonis raamatust Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle^[1]

Pirnvöödi eelkäijad ja rööpvormid on juba varagootikas esinev teravmõigasroie, kumerate külgedega ja teravdatud harjaga mõigasroideprofiil ning sellega sarnane turbaprofiil^[3]. Pirnvööt erineb neist rihva märksa tugevama osakaalu poolest profiilis.

Eesti arhitektuuris esineb tüüpiline pirnvööt, äratuntava S-kujulise joonega profiilis, Valjala kiriku polügoonaalse koorilõpmiku roietel, Kuressaare linnuse ristikäigu võlviroietel ning ristikäigu portaali palestikus. Pirnvöödiprofiiliga roidetelliseid on leitud Tartu Jaani kirikust^[4], samuti on pirnvööt sealse pseudotrifooriumi niššide raamistuses^[5].

Pirnvöötroidega sarnaneb teine tüüp, pirnvöötroidest tuletatud rihvkülgedega roie, mille profiil on sarnaselt piklik, aga ta kõik pinnad on nõgusad. Viimane esineb näiteks Kuressaare linnuse pidurefektooriumi roietel.

Pildid

Pirnvöötroided Püha Vituse katedraali lõunaeeskojas Prahas
Taastatud Tartu Jaani kiriku piilarid pirnvöödiga nurkadel (säilinud piilaritel maha taotud)

Vaata ka

Viited

[1] ttps://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Boudin

[2] ttp://www.rdklabor.de/wiki/Birnstab

[3] Eesti arhitektuur: Oskussõnastik, lk 22. 1993

[4] ttps://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=6061

[5] ttps://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4104

[2]

[1]

[3]

[4]

[5]