Mõigas

See artikkel räägib arhitektuuri mõistest; anatoomia mõiste kohta vaata artiklit Mõigas (anatoomia)

Mõigas (saksa keeles Wulst, prantsuse keeles boudin) on kumera, pool- või kolmveerandringi kujulise ristlõikega (vastandina nõgusale rihvale) latitaoline kaarjas raidvorm^[1]^[2]. Antiikarhitektuuris on joonia ja korintose sammaste baasid kujundatud ringja mõikana (torus), samuti romaanikas ja antiikkunstist lähtunud hilisemates stiilides. Keskaja arhitektuuris esineb mõigas sageli ka portaali arhivoldi ja võlviroiete kujunduses, aga ka sakramendiniššide ja aknaavade dekooris hilisromaani ja gooti arhitektuuris.^[3]

Joonia samba jalam kahe mõikaga ja süvarihvaga nende vahel

Mõigas roideprofiilis

Kahe ümarvöödiga ääristatud mõigas roideprofiilis. Allikas: Dictionary of French Architecture from 11th to 16th Century

Eesti arhitektuuris on mõigas sage dekoorielement Saaremaa ja Läänemaa vanemates kirikutes.

PildidRedigeeri

Kaunistatud mõigas romaani portaali arhivoldil (ristlõige vasakul). Allikas: Dictionary of French Architecture from 11th to 16th Century
Mõikad arhivoldi kaare astmetes romaani portaalil. Leonardskirche, Frankfurt Maini ääres
Mõikaga raamitud kooriruumi aken, Saint-André-d'Hébertot' kirik, Normandia
Mõigastega kaunistatud lääneportaal, Jumalaema Kaitsmise kirik Nerli jõe ääres, Bogoljubovo
Konsoolpeakestele toetuv tüvesevõrudega mõigas Valjala kiriku portaalil
Muhu kiriku lääneportaal, tervenisti mõikaga raamitud
Ümarturba üleminek mõikaks Türi kiriku portaalil
Mõigasroided Karja kiriku kooris