Mõigas

kumera ristlõikega dekoratiivne raidvorm arhitektuuris
Disambig gray.svg  See artikkel räägib arhitektuuri mõistest; anatoomia mõiste kohta vaata artiklit Mõigas (anatoomia)

Mõigas (saksa keeles Wulst, prantsuse keeles boudin) on kumera, pool- või kolmveerandringi kujulise ristlõikega (vastandina nõgusale rihvale) latitaoline kaarjas raidvorm[1][2]. Antiikarhitektuuris on joonia ja korintose sammaste baasid kujundatud ringja mõikana (torus), samuti romaanikas ja antiikkunstist lähtunud hilisemates stiilides. Keskaja arhitektuuris esineb mõigas sageli ka portaali arhivoldi ja võlviroiete kujunduses, aga ka sakramendiniššide ja aknaavade dekooris hilisromaani ja gooti arhitektuuris.[3]

Joonia samba jalam kahe mõikaga ja süvarihvaga nende vahel
Mõigas roideprofiilis
Kahe ümarvöödiga ääristatud mõigas roideprofiilis. Allikas: Dictionary of French Architecture from 11th to 16th Century

Eesti arhitektuuris on mõigas sage dekoorielement Saaremaa ja Läänemaa vanemates kirikutes.

PildidRedigeeri

ViitedRedigeeri

Vaata kaRedigeeri