Ava peamenüü

Männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) on ümarussi liik.

Männi-laguuss
Isane männi-laguuss
Isane männi-laguuss
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Ümarussid Nematoda
Klass Secernentea
Selts Aphelenchida
Alamselts Aphelenchina
Ülemsugukond Aphelenchoididae
Sugukond Parasitaphelenchidae
Alamsugukond Bursaphelenchinae
Perekond Bursaphelenchus
Liik Männi-laguuss
Binaarne nimetus
Bursaphelenchus xylophilus
(Steiner & Buhrer) Nickle
Sünonüümid
  • Aphelenchoides xylophilus Steiner & Buhrer
  • Bursaphelenchus lignicolus Mamiya & Kiyohara

Areng ja paljunemineRedigeeri

Areng on 4-etapiline. Täiskasvanud emased ja isased paljunevad suguliselt. Nende üsna väikeste ümarusside (valmikuna 1 mm) arengutsükkel sõltub välistemperatuurist, laboritingimustes kestab areng 15 °C juures 12 ja 30 °C juures 3 päeva.

Üks emane ümaruss võib soodsatel tingimustel muneda 15 päevaga 260 000 muna.

PutuksiirutajadRedigeeri

Männi-laguussid levivad mitmete putukate, nagu puidusiku (Monochamus) perekonda kuuluvate männi-puidusikkude (Monochamus galloprovincialis), abiga. Männi-laguusse on leitud ka hundlastes (Buprestidae) ja kärsaklastes (Curculionidae).

ToitumineRedigeeri

Alustuseks toituvad nad vaigukäigu epiteeli rakkudest ja hiljem putuksiirutajate poolt puitu sisestatud ja puidu sinetust tekitavatest seentest Ceratocystis spp. ja Ophiostoma spp.

PeremeestaimedRedigeeri

Männi-laguussid võivad elada peaaegu kõigi okaspuude surnud puidus ja üksnes osade männiliikide elusates puudes. Kümmekonnal männiliigil põhjustavad männi-laguussid puude hukkumist (puul lakkab vaigu teke ja puu kuivab), tundlikumaks liigiks peetakse harilikku mändi.

Ka teised okaspuude perekonnad (nagu lehis, nulg, kuusk, ebatsuuga, ebaküpress, seeder) võivad olla männi-laguussi peremeestaimed, kuid neid nad harilikult välja ei sureta.

Arvatakse, et Ameerikas on kohalikud okaspuude liigid männi-laguussidele resistentsed ja suuri kahjusid metsas ei esine, küll võivad need ümarussid aga kahju teha vastuvõtlike okaspuude kasvandustes.

Tõrje ja hävitamineRedigeeri

Nakatunud puude töötlemiseks on kasutusel mitmesuguseid tõrjevahendeid, kuid ükski neist pole seni eriti tõhusaks osutunud.

VälislingidRedigeeri

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Bursaphelenchus xylophilus seisuga 24.02.2014.