Seeder

See artikkel räägib taimeperekonnast; perekonnanime kohta vaata artiklit Seeder (perekonnanimi)

---

Seeder (Cedrus) on männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.

Seeder
Liibanoni seeder
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass	Okaspuud Pinopsida
Selts	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond	Männilised Pinaceae
Perekond	Seeder Cedrus Trew, nom. cons.
Liigid
vaata artiklist

Seedrite looduslik levila ulatub Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast kuni Himaalajani. Nad kasvavad valdavalt mägedes, Vahemere ääres 1000–2200 meetri kõrgusel ja Himaalajas 1500–3200 meetri kõrgusel merepinnast.

Seedrid on kõrged (30–40, harvem kuni 60 m), aeglasekasvulised ja pikaealised (kuni 3000 aastat) puud. Nad on koonilise või laiuva võraga, oksad on horisontaalsed. Puukoor on paks ja kas püstiste või ristkülikukujuliste koorepragudega. Võrsed on kahesugused: pikad, mis moodustavad oksad, ja lühikesed, mis kannavad okkaid. Okkad on igihaljad ja nõeljad, 8–60 mm pikkused, kinnituvad kimpudena. Okkakimbud paiknevad võrsel spiraalselt ja ühel võrsel on 15–45 okast. Okaste värv varieerub heledast mururohelisest üle tumerohelise kuni kahvatu sinakasroheliseni, olenevalt valge vahakihi paksusest, mis kaitseb okkaid kuivamise eest.

Isaskäbid on saledad, munajad, 3–8 cm pikad, kasvavad hilissuvel ja levitavad õietolmu sügisel. Emaskäbid on püstised, 6–12 cm pikad ja 3–8 cm laiad, silinderjad või tünnikujulised, noorelt rohelised, küpsenuna hallikaspruunid, lagunevad pärast küpsemist nagu nulukäbidki. Seemnete valmimise tsükkel kestab ühe aasta: tolmlemine toimub sügisel ja järgmisel sügisel saavad seemned valmis.

Seemned on 1–1,5 cm pikad ja 2–3 cm pikkuse tiivaga. Nagu nulgudel, on ka seedritel seemne sees paar-kolm õõnsust, mis sisaldavad ebameeldiva maitsega vaiku. Arvatavasti on see kaitseks oravate vastu, et need seemneid ära ei sööks.

Seedrite puit on tugeva vaigulõhnaga; pehme, kuid vastupidav ja hästi töödeldav. Seda kasutatakse ehituses ning mööbli ja muusikainstrumentide valmistamiseks.

Seedri puit ja seedriõli on tuntud looduslike koipeletusvahenditena. Sellepärast kasutatakse seedripuitu kummutite ja kappide valmistamisel, kus hoitakse villaseid esemeid. Seedri niisugust kasutamist mainitakse juba "Iliases", kus 24. peatükis läheb Priamos seedrist katusega või seedriga vooderdatud laoruumi, kus ta oma aardeid hoiab. Seedripuidust valmistatakse ka kingaliiste, sest need imavad niiskust ja halba lõhna.

Seedrid on levinud ilupuud. Neid kasutatakse laialdaselt mõõduka kliimaga paikades, kus talvised temperatuurid ei lange alla –25 °C. Türgi seeder (Cedrus libani var stenocoma) on natuke vastupidavam ja kannatab välja –30 °C või isegi pisut alla selle. Kuid karmidel talvedel, kus temperatuurid taluvuspiirist allapoole langevad, võivad istutatud isendid kõik korraga hukkuda.

Perekonda kuulub eri seisukohtade järgi kas kaks või neli liiki.

Liigid

• himaalaja seeder (Cedrus deodara)
• liibanoni seeder (Cedrus libani)
• atlase seeder (Cedrus atlantica või Cedrus libani var. atlantica)
• küprose seeder (Cedrus brevifolia või Cedrus libani var. brevifolia)