Lugano järv (itaalia keeles Lago di Lugano; ladina keeles Ceresius lacus) on jääjärv Šveitsis Ticino kantonis ja Põhja-Itaalias Lombardia maakonnas.

Lugano järv
Valgla maad  Šveits
 Itaalia
Sissevool Vedeggio, Cassarate, Magliasina
Väljavool Tresa
Pindala 48,7 km²
Keskmine sügavus 134 m
Suurim sügavus 288 m
Maht 6,5 km³
Koordinaadid 46° 0′ N, 9° 0′ E
Lugano järv (Itaalia)
Lugano järv

Järv on nimetatud tema kaldal Šveitsis asuva umbes 63 000 elanikuga Lugano linna järgi.

271 meetri kõrgusel merepinnast asuva järve pindala on 48,7 km² (sellest umbes 18 km² asub Itaalias), valgala suurus 565,6 km², suurim sügavus 288 meetrit. Järve maht on 6,5 km³ ja vesi vahetub järves 8,2 aasta jooksul.

Järvest toimub väljavool 13 km pikkuse Tresa jõe kaudu Maggiore järve ja sealt Ticino jõe kaudu Po jõkke, mis suubub Aadria merre.

Järv on moodustunud kunagisse jõeorgu ja seetõttu on ta ebatavaliselt kitsas. Järve laius on keskmiselt 1 km. Kõige laiem on ta Lugano linna juures: 3 km.

Lugano järvest 63% kuulub Šveitsile ja ülejäänud 37% Itaaliale. Itaaliale kuulub järve kirdeots ja edelakallas. Lisaks asub idakaldal vähem kui 3 km² suurune Itaalia eksklaav Campione d'Italia.

Itaalia Varese ja Como provintsides asuv Lugano järv on koos Maggiore, Varese, Comabbio, Ganna, Ghirla ja Monate järvega tuntud ka kui Varese provintsi Seitse järve.

Lugano järv on hästi laevatatav ja sellel on palju laevu. Järve ääres on mõned kogukonnad, kuhu maad mööda ei pääsegi, ainult paadiga. Enamikku laevu kasutatakse siiski lõbusõiduks ja turistide teenindamiseks.

Ajalugu muuda

Lugano järv kuulus 9. sajandil Sperio krahvkonda, 1000. aasta paiku Como piiskopile. 121827 toimus Como ja Milano vahel sõda selle üle, kumb saab kontrollida järve kallastel kulgevaid kaubateesid. Milano valdas 15. sajandil kogu järve, kuid kaotas kontrolli suurema osa üle sellest 16. sajandil, kui Šveitsi kantonid hakkasid moodustama oma foogtkondi. 1752 määrati Varese lepinguga Šveitsi ja Itaalia vaheline piir ning sellest ajast on see püsinud sisuliselt muutumatuna.

Järve jagab põhja- ja lõunaosaks Melide teetamm, mille keskel on läbipääs laevadele. Teetamm rajati 184147 ja avati liikluseks 1848. 1872 avati teetammil raudteeliiklus ja 1980 maanteeliiklus. Teetamm ühendab Melidet ja Bissonet (mõlemad Šveitsis).

Vaade järvele Monte San Salvatorest, Lugano paistab vasakult