Ava peamenüü

Louis (Rudoviko, Ludoviko) Rwagasore (10. jaanuar 1932 Kitega (praegu Gitega), Ibwami kuninglik residents – 13. oktoober 1961 Usumbura (praegu Bujumbura) oli Burundi prints ja poliitik, Burundi kuninga Mwambutsa IV ning tema esimese abikaasa kuninganna Thérèse Kanyonga esmasündinud poeg. Teda peetakse Burundi rahvuskangelaseks (iseseisvuse isaks ja rahvusliku ühtsuse kangelaseks).

Aastal 1939 alustas ta algkooliõpinguid Bukeyes, seejärel õppis Kanyinyas ja Gitegas. Aastast 1945 õppis ta edasi Rwandas Butares õppeasutuses Groupe Scolaire d'Astrida, mis oli mõeldud kuningate, printside, pealike ja allpealike lastele. Seal ta õppis kuus aastat.

Ta õppis 1956. aastast mõnda aega Antwerpenis ülikoolis Institut Universitaire des Territoires d'Outre-Mer, kuid pöördus 1958 Ruanda-Urundisse tagasi iseseisvusvõitlust pidama. Ta rajas kooperatiive majandusliku iseseisvuse kindlustamiseks, kuid Belgia keelustas need 1958.

Aastal 1958 oli Rwagasore koos Paul Mirerekano ja Thaddée Siryuyumusiga rahvusliku poliitilise liikumise UPRONA kaasasutaja, 1959. aastat selle peanõunik. Eesmärgiks seati maa iseseisvumine. Et poeg ei tegeleks erakonnapoliitikaga, mis pole kuninglikule perekonnale kohale (Belgia võimud ja ka kuningas, kes oli 8. veebruaril 1960, peagi pärast Kongo iseseisvumist, kuulutanud end väljaspool parteipoliitikat seisvaks, tundes end Aafrikas levivast rahvuslusest ohustatuna, ei soosinud tema poliitilist tegevust), määras 21. veebruaril 1959 isa ta Butanyerera pealikuks (Buyenzi-Sudi ülempealikuks; praeguses Ngozi provintsis) Nduwumwe surmaga vabanenud kohale, kuid Rwagasore loobus sellest ametist, et tegelda üleriikliku poliitikaga. Ta võttis ühendust värske Kongo DV peaministri Patrice Lumumbaga, kes oli rahvusülese Kongo Rahvusliku Liikumise esimees. (Ka Paul Mirerekano oli Lumumbaga lähedalt seotud.) Ka Rwagasore püüdis luua rahvusülest parteid, kus hutudel, tutsidel ja batvatel oleks ühesugused õigused. Rwagasore, kes kuningliku perekonna liikmena oli tutsi, oli abielus hutuga, mistõttu temast loodeti tutside ja hutude vahelise silla rajajat. Partei legaliseeriti 7. aprillil 1960. UPRONA esimesel kongressil, mille deviis oli "Imana, Umwami, Uburundi" (Jumal, kuningas, Burundi), 14.–20. märtsil 1960 nõudis Rwagasore, kes oli kongressi esimees, Burundi täielikku iseseisvust ning kutsus rahvast üles boikoteerima Belgia kauplusi ja keelduma maksude maksmisest. (Kuningas Mwambutsa IV kuulutas sel puhul uuesti, et ta on väljaspool parteipoliitikat.) Kodanikuallumatuse üleskutsete pärast pandi ta kuberner Jean Paul Harroy nõudel koduaresti, kus ta viibis 27. oktoobrist kuni 9. detsembrini 1960, kohalike valimiste kampaania ajal ja järel. Et UPRONA edu novembri keskel toimunud valimistel ära hoida, asutati pealik Baranyanka poegade juhtimisel ka Kristlik-Demokraatlik Partei, mis võitiski valimised.

ÜRO järelevalve all toimunud koloonia Seadusandliku Kogu valimistel 18. septembril 1961 sai UPRONA eesotsas Rwagasorega, kes oli kujunenud rahvusliku ühtsuse sümboliks, 80% häältest (64 kohast võideti 58, 20 saadikukohta läks hutudele), Belgia võimude toetatud Ühisrinne kaotas. Seadusandliku Kogu esimeheks valiti 28. septembril Thaddée Siryuyumusi. Rwagasore nimetati 29. septembril peaministriks, et ta moodustaks valitsuse. Tal oli mandaat valmistada maa ette iseseisvuseks. See oli viimas hutude ja tutside vahelisele leppimisele. Ta sai Burundi esimeseks rahva valitud peaministriks ning võttis võimu üle Joseph Cimpayelt. Asepeaministriks ja rahandusministriks sai Pierre Ngendandumwe. Riigikaitse jäi Belgia võimude kätte. 29. septembril 1961 nimetati Rwagasore ka Burundi Krooninõukogu esimeheks.

Kaks nädalat hiljem, 13. oktoobril 1961 lasti Rwagasore dinee ajal Hotel Tanganyikas jahipüssist maha. Tapja oli Kreeka kodanik Georges Kageorgis, väidetavalt palgamõrvar, kes täitis Kristlik-Demokraatliku Partei tellimust. Selle tapmise asjaolud jäid ebaselgeks. Kageorgis mõisteti 2. aprillil 1962 surma ja lasti 30. juunil 1962 maha. 15. jaanuaril 1963 poodi Rwagasore mõrva tellijad, sealhulgas pealik Baranyanka pojad Ntindedereza ja Birori. Mõrva kaasaosalised maeti algul Gitega haigla taha. 6. augustil 2009 maeti nad pärast printsiperekondade leppimist riiklikult ümber.

Atentaat Rwagasorele aitas kaasa hilisemale hutude ja tutside vahelisele vägivallale. Peagi puhkes UPRONA sees konflikt hutude ja tutside fraktsioonide vahel.

Tema järel sai peaministriks André Muhirwa.

PerekondRedigeeri

1958. aastal abiellus Louis Rwagasore Bujumbura kuberneri ja linnapea, hutu päritolu pealiku Ildephonse Ntamikevyo tütre Marie-Rose Ntamikevyoga.

Neil sündis kaks tütart: Marie-Thérèse Rwagasore (sündis juunis 1960 Gitegas) ja Pia Rwagasore (sündis pärast isa surma novembris 1961 Gitegas, ristiti 12. novembril). Mõlemad surid novembris 1961 Gitegas vaktsineerimise tagajärjel (Pia suri 28. novembril).

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Kuningas Mewambutsa IV rajas Prints Rwagasore Kuningliku Ordu.

Louis Rwagasore auks on nimetatud Burundi rahvusstaadion Prints Louis Rwagasore staadion.

Moodustati paramilitaarne üksus Jeunesse Nationaliste Rwagasore, millele Michel Micombero pani nimeks Jeunesse Révolutionnaire Rwagasore.

Bujumburas on tänav Chaussée Prince Rwagasore.

13. oktoober on Rwagasore päev.

Bujumburas on jalgpalliklubi Prince Louis FC.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri