Loote vereringe

Loote vereringeks ehk platsentaarvereringeks ehk platsentavereringeks nimetatakse looteeas arenevat ja toimivat sünnieelset vereringet.

Imetajatel muuda

Koduloomadel muuda

Koduloomadel on loote vereringe suletud süsteem, mis töötab emaslooma vereringest sõltumatult.

Hapniku- ja toitainerikas veri voolab paljudel koduloomadel platsentast nabaveeni kaudu lootesse.

Suurem hulk nabaveenide verd suundub maksasisese venoosjuha kaudu kaudaalsesse õõneveeni ja üksnes väike hulk siseneb maksa. Kaudaalsest õõneveenist voolab veri paremasse südamekotta. Paremast südamekojast suundub kraniaalse õõneveeniverega ühinenud veri osaliselt ovaalmulgu kaudu südame vasakusse kotta. Südame vasakust kojast voolab väike kogus verd ajuarteritesse ja suurem kogus seguneb kopsudest veenide kaudu saabunud verega ning kulgeb edasi vasakusse südamevatsakesse ja edasi aorti.

Osa verd liigub paremast kojast paremasse südamevatsakesse ja sealt edasi kopsutüve kaudu mittefunktsioneerivatesse kopsudesse. Suurem osa parema südamevatsakese verest aga voolab arterioosjuha kaudu otse aorti.[1]

Inimlootel muuda

Loote vereringe on eraldatud tulevase ema vereringest platsentaarbarjääri kaudu.[2]

M. S. Maslovi 1957. aastal avaldatud õpikus "Lastehaigused. Õpik" kirjeldatakse loote vereringe toimumist nabaveresoonte (kahe arteri ja ühe veeni) kaudu. Nabaveresooned asetsevad koos looteliste moodustiste jäänustega nagu ductus omphaloentericus ja allantois lootelises sidekoes (Whartoni sült) ja moodustavad nabaväädi (funiculus umbilicus).[3]

Platsentast suundub nabaväät lootesse. Nabaväädis on kaks nabaarterit (aa.umbilicales), mis lähtuvad loote kummastki sisemisest niudearterist, ja nabaveen (v.umbilicalis).[4]

Platsentas hapnikuga rikastunud arteriaalne veri liigub nabaveeni mööda maksa juurde. Maksa juures anastomoseerub nabaveen osaliselt värativeeniga, osaliselt suubub aga Arantiuse juhana (ductus venosus Arantii) alumisse õõnesveeni. Sealt kaudu jõuab veri südame paremasse kotta ja siit liigub veri osaliselt lahtise ovaalse mulgu kaudu südame vasakusse kotta, peamiselt aga südame paremasse vatsakesse ning mittefunktsioneerivate kopsudeni.[5]

Looteeas möödub suurem osa ringlevast verest kopsudest kahe otseühenduse ovaalmulgu (foramen ovale) ja arterioosjuha (ductus arteriosus) kaudu.

Ovaalmulk on südame kodade vahel. Arteroosjuha on looteperioodil aordi ja kopsutüve vahel.

Loote vereringe osad on kopsutüvi, arterioosjuha, aort, sisemised niudearterid, parem ja vasak niudearter (arteria umbilicanis dextra et sinistra), nabaveen (vena umbilicanis), venoosjuha, maksasisesed veenid, alumine õõnesveen ja platsenta.

Sünnijärgselt lakkab loote vereringe enamikul vastsündinutel ja hakkab tööle üsaväline vereringe. Vastsündinu hakkab hingama kopsudega ning tööle hakkab väike vereringe. Lootelised teed oblitereeruvad.

Lootelised ühendusteed muuda

Arterioosjuha, ovaalmulk ja venoosjuha moodustavad fetaalsed ühendusteed.

Looteliste ühendusteede oblitereerumine muuda

Sünnijärgselt lootelised teed oblitereeruvad. Hakkavad vohama intima endoteel ja sidekude ning väliskesta sidekude. Lihaskiud degenereeruvad ja elastne kude atrofeerub.

Enamik veresooni umbub keskmiselt 6.–8. elunädalaks. Esmalt umbuvad nabaveresooned ja nabaveenist tekib lig.teres hepatis, nabaarteritest lig.vesico-umbilicales.[6]

Buffalo juhast tekib lig.arteriosum magnum.

Arantiuse juha oblitereerub 2.–3. elukuuks ning ovaalne mulk 5.–7. elukuuks.

Tulevasele emale manustatud ravimid muuda

Pikka aega usuti, et platsenta ja hemato-platsentaarse barjäär moodustab ravimitele läbilaskmatu barjääri. Tänapäevased uuringud on aga näidanud, et peaaegu kõik tulevasele emale manustatud ravimid jõuavad passiivse difusiooni teel ka loote vereringesse.[7]

Viited muuda

  1. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia. Kõrgkooliõpik", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 321, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  2. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 228, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
  3. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 262, 1957
  4. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 175, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  5. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 262, 1957
  6. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 263, 1957
  7. Tatjana Brilene, Anu Hedman, Anne Kirss, Anneli Kullamaa, Janika Kõrv, Kersti Oselin, Karin Otter, Tiina Ristimäe, Piret Visnapuu, "Rasedate farmakoteraapia", kirjastus Medicina, lk 10, 2007, ISBN 978 9985 829 82 0

Välislingid muuda

  • Peter John Murphy,The fetal circulation, Contin Educ Anaesth Crit Care Pain (August 2005) 5 (4): 107-112. doi: 10.1093/bjaceaccp/mki030, Veebiversioon (vaadatud 15.04.2014) (inglise keeles)