Loodi vald
 |
See artikkel räägib Läti vallast; endise Eesti valla kohta vaata artiklit Loodi vald (Paistu kihelkond) |
Loodi vald (ka Lode vald, läti keeles Lodes pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Vilpulka ja Kööna vallaga ning Viljandimaa Mulgi vallaga (varem Karksi ja Abja vallaga).
| Loodi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Lodes pagasts | |
|
| |
| Pindala: 63,82 km² | |
Elanikke: 302 (1.01.2022)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 4,7 in/km² | |
| Keskus: Loodi | |
 |
Valla pindala on 64 km². 2010. aasta seisuga elas seal 374 inimest.[2] Valla keskus on Loodi küla, vallavanem on Agnese Ripīte.[3]
AjaluguRedigeeri
Loodi valda on kirjalikes allikates esimest korda mainitud aastal 1504. Toona kuulusid sinna Araksti ja Lode mõis. Valla ajalooline saksakeelne nimi oli Metzküll. Aastal 1933 liideti Loodi vallaga Arakste vald.[4] Selle pindala oli toona 65,09 km² ja seal oli 943 elanikku. 1945. aastal loodi valla territooriumile Arakste ja Loodi külanõukogu, vald ise kaotati aastal 1949. Aastal 1954 liideti Loodi külanõukoguga likvideeritav Arakste külanõukogu.[5] 1990. aastal moodustati külanõukogust Loodi vald. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Ruhja piirkonda.
LoodusRedigeeri
Vallas voolab Ruhja jõgi, seal asub ka 10,3 hektari suurune Laņģa järv. Vald ise on traditsiooniline põllumajanduspiirkond, kus tegeletakse teravilja ja kartuli kasvatamisega, peetakse veiseid ja lambaid, tegeletakse ka mesindusega. Kohalike vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Araksti mõisakompleks ja selle juures asuv Mīlestības akmens (Armastuse kivi, pikkus 4,7 m, laius 2,7 m ja kõrgus 2,5 m), Urga Rootsi kivi (pikkus 3,9 m, laius 2,4 m ja kõrgus 2,1 m) ja 30 ohvrilohuga Kalnalammiki muinasasula selle juures asuva ohvrikiviga (pikkus 5,4 m, laius 2,8 m ja kõrgus 1,2 m).[6] Looduskaitse all on Labrenči saar, Akmeņgravase mänd, Kolki tamm, Klāviņi pärnad, Kalniņi kask, Vītoli seedermänd ja Mikmežase tamm.[7]
MuinsusmälestisedRedigeeri
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Kalnalammiki muinasasula selle juures asuva ohvrikiviga, Araksti mõisa laut ja Araksti mõisa ait.[8] Kohaliku kaitse all on Urga Rootsi kivi ja Kokļese muinaskalmed ehk Kirikuase.[9]
AsustusRedigeeri
Aastal 2011 elas vallas 289 lätlast, 16 venelast, 17 valgevenelast ja 5 ukrainlast.[10]
Vallas on järgmised külad.
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[11] |
|---|---|---|
| Arakste | mazciems | 13 (2018) |
| Lielustes | mazciems | 12 (2000) |
| Loodi | vidējciems | 147 (2018) |
| Žagatas | mazciems | 8 (2008) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]
ViitedRedigeeri
- ↑ Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
- ↑ "Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 3.10.2011. Vaadatud 3.10.2011.
- ↑ http://www.rujiena.lv/public/request.php?navi=13&l=lv
- ↑ Latvijas Kareivis - 1933.gada 25.janvāris
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ http://www.rujiena.lv/public/request.php?navi=104&l=lv
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze
