Linnaringkond (Prantsusmaa)

Prantsusmaal on linnaringkond (prantsuse: arrondissement municipal [aʁɔ̃dismɑ̃ mynisipal]) valla alljaotus ja seda kasutatakse riigi kolmes suuremas linnas: Pariisis, Lyonis ja Marseille's. See toimib isegi madalama haldusüksusena, millel on oma meer. Kuigi tavaliselt kutsutakse neid lihtsalt "ringkondadeks", ei tohi neid segi ajada departemangude ringkondadega, mis on rühmitatud vallad ühes departemangus.

Üldised omadusedRedigeeri

Prantsusmaal on 45 linnaringkonda: 20 Pariisis (vaata: Ringkond (Pariis)), 9 Lyonis (vaata: Ringkond (Lyon)) ja 16 Marseille's (vaata: Ringkond (Marseille)). Kuid 1987. aasta seadus allutas 16 Marseille' ringkonda kaheksale "piirkonnale" (secteurs), kaks ringkonda igas "piirkonnas". Seega saab Marseille'd tegelikult õigesti kirjeldada jagatuna kaheksaks "piirkonnaks", 16 ringkonnast on tehtud vaid piiritlemisüksused.

Pindala
  • Suurim ringkond on Marseille' 9. ringkond: 63,21 km², mis on 26 % Marseille' linna suurusest, ja on 60 % Pariisi linna suurusest (sealhulgas Boulogne'i mets ja Vincennesõi mets). See sisaldab Luminy parki, mis on kaitsealune park, ja Marseille' calanque'e.
  • Väikseim ringkond on Pariisi teine ringkond: 0,992 km².
Rahvaarv
  • Rahvarohkeim ringkond on Pariisi viieteistkümnes ringkond, 1999. aasta rahvaloenduse järgi 225 362 elanikku. Kui Pariisi 15. ringkond oleks vald, oleks see rahvaarvult 9. vald Prantsusmaal, suurem, kui Bordeaux', Lille'i ja Grenoble'i linnad.
  • Kõige vähem asustatud ringkond on Marseille' 16. ringkond, ainult 16 574 elanikku. Kuid 16. ringkond on osa Marseille' 8. "piirkonnast" (87 714 elanikku) ja ei valitse ennast tegelikult ise, nagu eelpool selgitatud. Seega on kõige vähem asustatud ringkond Prantsusmaal Pariisi esimene ringkond, 1999. aasta rahvaloenduse järgi 16 888 elanikku.
Rahvastiku tihedus
  • Tihedaima asustusega ringkond on Pariisi üheteistkümnes ringkond, 1999. aastal 40 672 in/km².
  • Hõredaima asustusega ringkond on Marseille' 9. ringkond, 1999. aastal 1151 in/km².

Linnaringkondadel on nimed ainult Pariisis ja neid kasutatakse seal koguni harva. Pariisis on elanikud linnaosadega väga tuttavad ja kui neilt küsitakse, kus nad elavad, vastavad nad peaaegu alati numbriga. Lyonis on 3 ringkonda – Vieux Lyon (5.), La Croix-Rousse (4.) ja Vaise (9.) – üldiselt nende nimedega viidatavad ning teisi viidatakse numbritega. Marseille's on inimeste seas tavaline viidata naabruskondade nimedele, nagu Ste. Anne või Mazargues, kuid ka ringkondade numbritele.

Linnaringkondades kasutatakse Prantsusmaa viienumbrilisi sihtnumbreid. Esimesed kaks numbrit on departemangu number, kus aadress asub (Pariisis 75; Rhône'i departemangus, kus Lyon asub, 69; Bouches-du-Rhône'i departemangus, kus Marseille asub, 13); viimased kolm numbrit on ringkonna number, seega isiku sihtnumber, kes elab Pariisi viiendas ringkonnas, on "75005 Paris", ja isikule, kes elab Marseille' 14. ringkonnas, on see "13014 Marseille". Ainus erand on Pariisi kuueteistkümnes ringkond, mis on oma suuruse tõttu jaotatud kahe sihtnumbri vahel: "75016 Paris" ringkonna lõunaosas ja "75116 Paris" ringkonna põhjaosas.

Pariisi ringkonnad moodustavad päripäeva spiraali kuju, alustades esimesest keskel. Marseille's moodustavad nad käänulise tee esimesest edelas, edasi kagusse, kirdesse ja lõpuks loodesse. Lyoni ringkonnad ei moodusta ühtegi eristatavat mustrit ja vaid kaks paari järjestikuse numbriga ringkondi omavad ühispiiri: 1. ja 2., samuti 7. ja 8.

Ka mõned teised Prantsusmaa suured linnad on jagatud mitme sihtnumri vahel, kuid sihtnumbrid ei vasta ringkondadele.

AjaluguRedigeeri

Esimesed linnaringkonnad loodi 22. augustil 1795, kui Pariisi linn (vald) jaotati kaheteistkümneks ringkonnaks. Sel ajal oli Rahvuskonvent suurte linnade omavalitsuste suhtes ettevaatlik nende revolutsiooniliste meeleolude (Pariis) või kontrrevolutsiooniliste kalduvuste (Lyon ja paljud teised linnad provintsides) tõttu ja seetõttu otsustas Konvent jaotada Prantsusmaa suured linnad (vallad) väiksemateks valdadeks. Pariisi, erinevalt teistest suurtest linnadest, ei jaotatud väiksemateks valdadeks, vaid ringkondadeks (äsjaloodud kategooria) ja keskvalitsus kaotati.

1805. aastal taasühendas Napoleon kõik Prantsusmaa suured linnad, kuid Pariis jäi jagatuks. Lõpuks aastal 1834 taasühendati Pariisi linn (vald), vallavolikoguga kogu linnale, kuid ilma meerita, valda juhivad Seine'i departemangu préfet ja préfet de police. 12 ringkonda säilitati, mida oli vaja kohaliku halduse jaoks nii suures ja rahvarohkes linnas nagu Pariis.

31. detsembril 1859 laiendas keskvalitsus Pariisi linna, annekteerides Pariisi ümbritsevate eeslinnade vallad, ning laienemise tõttu korraldati ringkonnad ümber. Loodi 20 uute piiridega ringkonda ja need on veel tänagi Pariisi ringkonnad.

Lyoni puhul lubas keskvalitsus pärast enam kui viiskümmend aastat kestnud kõhklusi 1852. aastal lõpuks Lyonile lisada oma vahetud eeslinnad, mis olid tööstusliku pöörde tõttu muutunud eriti rahvarohkeks. Lyoni vald annekteeris Croix-Rousse, La Guillotière ja Vaise vallad. Olles ettevaatlik linna uue suuruse ja valla võimu ees, otsustas keskvalitsus Lyoni viieks ringkonnaks jagada ja Lyoni meeri amet kaotati. Rhône'i departemangu préfet jäeti valda valitsema.

Aastal 1881 Lyoni meeri amet taastati ja Lyoni vald naasis Prantsuse valdade tavapärasele staatusele. Kuid ringkonnad säilitati, mida sellises rahvarohkes linnas ikka vaja oli. Uued ringkonnad loodi Lyonis aastatel 1867, 1912 ja 1957, kui tükeldati 3. ja 7. ringkond. Aastal 1963 annekteeris Lyon Saint-Rambert-l'Île-Barbe valla ja aastal 1964 loodi annekteerimise tulemusel Lyoni 9. ringkond, selline üheksa ringkonna korraldus on püsinud Lyonis tänaseni.

Aastal 1977 taastati pärast peaaegu 183 aastast vaheaega Pariisi meeri amet, kuid ringkonnad jäid puutumata.

Aastal 1981 võitsid sotsialistid Prantsuse üldvalimised ja järgmisel aastal võtsid nad vastu mitu peamist seadust, millega määratleti ümber piirkondade, departemangude ja valdade volitused, selge eesmärgiga vähendada Prantsusmaa tsentraliseeritust. 31. detsembril 1982 võeti vastu niinimetatud "PLM seadus" (Loi PLM), kus PLM tähistab Pariis Lyon Marseille. Nendele kolmele vallale anti eristaatus, mis on alandav valdade üldisele staatusele, ja jaotati ametlikult linnaringkondadeks. Kus ringkonnad juba olemas olid, Pariisis ja Lyonis, säilitas seadus olemasolevad piirid. Marseille's, kus anne 1982. aastat ringkondi ei olnud, loodi 16 ringkonda.

Linnaringkondadele anti seadusega ametlik staatus, igaühel neist oli oma raekoda (mairie d'arrondissement) ja meer (maire d'arrondissement). Esimest korda ajaloos loodi ringkondades otse elanike poolt valitud ringkonnanõukogud (conseils d'arrondissement). Pariisi, Marseille' ja Lyoni raekojad (mairies) säilitati üle mairies d'arrondissement, iga linna kesksed meerid (maire) üle maires d'arrondissement.

Nendes kolmes linnas tehti ringkonnad otse kodanikega tegelevateks haldusüksusteks. Kõigi vajalike päringute ja ametliku asjaajamise (näiteks sünni, abielu ja surma registreerimine ja arhiiviandmed) saamiseks pöörduvad kodanikud oma vastavasse mairie d'arrondissement. Raekojal (mairie centrale) ei ole üldiselt kodanikega otsest kontakti ning ta vastutab suuremate küsimuste, näiteks majandusarengu või kohaliku maksustamise eest. Leiti, et ringkondades tuleks tegeleda kodanike individuaalsete küsimustega, kuna kohalikud ringkondade raekojad on ligipääsetavamad kui tsentraliseeritud raekoda. (Vaata ringkonnanõukogu ja meeri õigused ja kohustused allpool.)

Seadus kiideti suures osas heaks, kuid mõned mõtlesid, miks seda kohaldati ainult Pariisi, Lyoni ja Marseille' suhtes. Need kolm linna on suurimad Prantsusmaal (Pariisis 2 125 246 elanikku, Marseille's 798 430 elanikku ja Lyonis 466 000 elanikku) ning seaduse eesmärk oli muuta kohalikud valitsused kättesaadavamaks ja siduda oma kodanikega. Kuid paljud arvasid, et seadust oleks saanud kohaldada ka teiste rahvarohkete linnade suhtes, eriti Prantsusmaa suuruselt neljana linna Toulouse'i (435 000 elanikku) ja suuruselt viienda linna Nice'i (342 738 elanikku) suhtes; mõlemas linnas peavad kesksed raekojad toime tulema suure hulga kodanikega. Sellegipoolest jagunevad tänapäeval linnaringkondadeks ainult Pariis, Lyon ja Marseille.

Nagu eelnevalt selgitatud, määrati 1987. aastal uue seadusega Marseille' 16 ringkonda 8-sse "piirkonda" (secteurs), kaks ringkonda "piirkonna" kohta; ja Marseille's on nüüd ainult 8 mairies d'arrondissement, need valitsevad igas "piirkonnas" mõlemat ringkonda.

StaatusRedigeeri

1982. aasta PLM seadus juhib linnaringkondade staatust.

Erinevalt Prantsuse valdadest ei ole linnaringkondadel õiguslikku "personaalsust" ja seetõttu ei peeta neid juriidilisteks isikuteks, neil puudub õigusvõime ja neil pole oma eelarvet.

Pariisi, Lyoni ja Marseille' kolme valda valitsetakse valla nõukogu ja meeri poolt. Pariisis kutsutakse valla nõukogu Pariisi nõukoguks (conseil de Paris). Iga ringkond (või secteur Marseille's) omab ringkonna nõukogu (conseil d'arrondissement) ja ringkonna meeri. 2/3 ringkonna nõukogu liikmetest valitakse ringkonna sees; 1/3 koostatakse valla tasandil valitud valla nõukogu liikmetest ringkondade üleselt. Ringkonna meer valitakse ringkonna nõukogu poolt ja peab olema valla nõukogu liige.

Kohaliku ("läheduse") demokraatia seadus 27. veebruarist 2002 suurendas nii ringkonna nõukogude kui ka ringkonna meeride volitusi.

Ringkonna nõukogul ja meeril on järgmised õigused ja kohustused:

  • Ringkonna nõukogu haldab kohaliku kogukonna rajatisi (lasteasutused ja lastesõimed, spordikeskused ja staadionid, kohalikud pargid jne), kuid enne uute rajatiste ehitamist peab ta hankima valla nõukogu loa.
  • Kõikide projektide puhul, mille valmimine toimub ringkonna territooriumil, küsib ringkonna nõukogu nõu valla nõukogult. Eelkõige annab ringkonna nõukogu arvamuse kohalike mittetulundusühinguid puudutavates küsimustes ja kohaliku detailplaneeringu (Plan Local d'Urbanisme) muutmise küsimustes.
  • Ringkondadel on sotsiaalkorteritele sõnaõigus: pooled sotsiaaleluruumidest (nõukogu korterid) ringkonna territooriumil eraldab ringkonna meer; teise poole eraldab valla meer.
  • Ringkonna meer ja tema asetäitjad vastutavad sündide, surmade ja abielude registreerimise eest ringkonnas.
  • Ringkonna nõukogu võib esitada valla meerile kirjalikke küsimusi kõigis ringkonnaga seotud küsimustes. Samuti võib ta paluda valla nõukogul arutada kõiki ringkonda puudutavaid küsimusi.
  • Valla nõukogu ja valla meer võivad delegeerida teatavad volitused ringkonna nõukogudele ja meeridele.
  • Ringkonna nõukogu võib luua naabruskomiteed (conseils de quartier) antud naabruskonna inimestega, kes kohtuvad regulaarselt ja koostavad ettepanekuid naabruskonnas elamise kohta.

Vaata kaRedigeeri