Liivimaa tragunirügement (Albedyhl)

Liivimaa tragunirügement (rootsi k. Livländskt dragonregemente) oli 1700–1709 tegutsenud Rootsi ratsaväeüksus, mis osales Põhjasõjas ning kuulus Wolmar Anton von Schlippenbachi ja Adam Ludwig Lewenhaupti armeesse. Rügemendis ülemateks olid 1700–1703 Gustav Ernst von Albedyhl ja 1704–1709 Gustav Carl von Schreiterfelt. Üksus likvideeriti peale Poltava lahingut.

Üksuse teenistusajalugu

Liivimaa tragunirügement moodustati 1700. aasta algul, kui kindral Otto Vellingk leppis Albedyhliga kokku, et ta moodustab 12 kompaniist koosneva 600-mehelise püsiva tragunirügemendi. Eeskujuks võeti Saksi tragunirügemendid, kellega rootslased olid sama aasta veebruarist alates võidelnud.

1701. aasta 1. märtsil rkj korraldas kindralmajor Jakob Spens rügemendile Raunas ülevaatuse. Rügemendi juhatus oli järgmine: ooberst Gustav Ernst von Albedyhl; ooberstleitnant; major Gustav Carl von Schreiterfelt; kaptenid Lorentz Heinrich von Bellingshausen, Gustav Magnus von Patkul, Magnus Siegfried von Taube, Burchard Ernst von Trautwetter, Heinrich Johann von Schreiterfelt, Otto Reinhold von Hammelstierna, Engelbrecht von Vietinghoff, Reinhold Johann von Freymann ja Gustav Georg von Albedyhl. Üksuse koosseisus oli kokku 570 meest.

Samal aastal viidi üksus Kuramaale, kus üks pool liikus koos Karl XII peaarmeega Leetu, teine osa liitus 1703. aastal Schlippenbachi armeega Liivimaal. 1704. aastal sai tragunirügemendi uueks ooberstiks Gustav Carl von Schreiterfelt. 1709. aastal liikus üksus Lewenhaupti armee koosseisus Valgevenesse ning seealt Ukrainasse, kus mõlemad rügemendi pooled taas liideti. Üksus hävis Poltava lahingus.