Lihasekramp

Lihasekramp on lihase tahtetu valuline kokkutõmbumine [1]. Termin "kramp" tuleneb germaani sõnatüvest "cram", mis tähendab pigistamist, surumist või näpistamist [2]. Lihasekrambid on tavalised ja väga levinud lihashäired. Kõige sagedamini esinevad krambid alajäsemete, peamiselt sääre- ja jalatalla, kuid ka reie esi- või tagakülje lihastes. Lihasekrambid tekivad, kui lihast koormatakse ja see väsib. Lisaks võivad krampe põhjustada ka geneetilised tegurid, rasedus, varasem krampide esinemine ning mõningad haigused. [3]

PatofüsioloogiaRedigeeri

Patofüsioloogias on oluline, kas lihasekramp tuleneb motoorsest närvist lähtuvatest spontaansetest impulssidest või pärineb see lihasest endast. [2]

Idiopaatilised krambidRedigeeri

Idiopaatilised krambid ehk ilma põhjuseta krambid on healoomulised ning pole seotud motoneuroni haigustega. Idiopaatiliste krampide hulka kuuluvad näiteks öised krambid, mis esinevad sagedamini eakatel inimestel, ja füüsilise koormusega seotud krambid, mis tekivad tihedamini noortel inimestel. [2]

Motoneuroni haigusest põhjustatud lihasekrambidRedigeeri

Motoneuroni haigusega kaasnevad lihasekrambid esinevad sageli näiteks amüotroofilise lateraalskleroosiga (ALS) ning perifeerse närvi vigastuste korral. Motoneuroni kahjustusest tulenevate lihasekrampidega kaasnevad tihti ka jäsemete lihasnõrkus ja atroofiad. Veel mõningad motoneuroni haigused, millega kaasnevad krambid, on postpolio-sündroom, radikulopaatia ja poüneuropaatia. [2]

Metaboolsetest häiretest põhjustatud lihasekrambidRedigeeri

Tihti võivad kaasneda krambid mõnede metaboolsete häiretega, nagu ureemia, tsirroos hüpotüroidism, hüpoadrenalism jms. Metaboolseid häireid võib esineda ka raseduse ajal, mis omakorda põhjustab lihasekrampe. Rasedusega kaasnevate krampide põhjus on ebaselge, kuid arvatavasti on selle põhjused lihaskonna sekundaarsed metabolistlikud muutused. Sellised krambid tekivad peamiselt öösel ja harva ka päeval. Rasedusaegsed krambid võivad tekkida umbes 8 nädala jooksul ning peale sünnitust need mööduvad. [2]

Hüpotüreoosist põhjustatud krampidega kaasnevad tihti ka lihasevalu ning müoödeem nahal [2].

Vedelikupuudusest põhjustatud krambidRedigeeri

Vedelikupuudusega kaasnevate krampide peamine põhjus on vedeliku mahu vähenemine. Kõige tihedamini esinevad sellised krambid intensiivse higistamisega, ägeda kõhulahtisuse ja oksendamisega. Vedelikupuudusest on tingitud ka kuumakrambid, mis tekivad, kui teha väga intensiivset tööd kuumas keskkonnas. Kuumakrampe on võimalik vältida, kui tarbida soolatablette või füüsilist tööd tehes spordijooke juua. [2]

Ravimitest põhjustatud krambidRedigeeri

Ravimitest põhjustatud krambid võivad esineda näiteks steroidide ja muude ravimite kõrvaltoimena. Mõnes situatsioonis võib olla ka vajalik meditsiiniline sekkumine. Näiteks juhul, kui lihasekrambid hakkavad esinema sageli, tasub pidada nõu füsioterapeudiga või perearstiga. [3]

Hereditaarsed häiredRedigeeri

Üksikutel juhtudel võivad lihasekrambid olla põhjustatud mõnest pärilikust haigusest. [2]

AvaldumineRedigeeri

Lihastoonuse häirete puhul on võimalik eristada nn tõelisi lihasekrampe, lihasespasme ning lihasevalu. Lihasekrambid võivad esineda skeleti- või silelihastes. Skeletilihaste krampide põhjused on tavaliselt lihaste väsimus suure koormuse tõttu või elektrolüütide puudus vähese vedelikutarbimise tõttu. Silelihaste krampe võivad põhjustada menstruatsioon või gastroenteriit.

Tõelised lihasekrambidRedigeeri

Tõeliste lihasekrampide korral on tegemist valuliku lihasekontraktsiooniga. Tavaliselt haaravad need üht lihast tervikuna, kuid mõnikord vaid osa lihasest. Osaline lihasekontraktsioon on nähtav ning kombitav. Selline lihase kokkutõmme on järsk, tugev ja väga valus. Peale krambi möödumist võib lihasevalu mõneks ajaks püsima jääda. [2]

LihasespasmRedigeeri

Lihasespasm on mittetahtlik patoloogiline lihase- või lihasgrupi kontraktsioon. Lihasespasmid on üldjuhtudel põhjustatud elektrolüütide tasakaalutusest või lihaste väsimusest. Spasm on äkiline ning lühiajaline. Erinevalt lihasekrambist, mis kulgeb tavaliselt valuliselt, võib spasm mööduda ka ilma valuta. [2]

Lihasevalu ehk müalgiaRedigeeri

Lihasevalu ehk müalgia puhul ei kaasne valuga lihasekontraktsioone. On võimalik eristada lokaalseid (paikseid) ja generaliseeritud (üldiseid) lihasevalusid. Enamasti on lokaalsete lihasvalude põhjus lihaseid ümbritsevate valutundlikkuse retseptorite ärritus. Generaliseeritud lihasvalusid võivad põhjustada reumaatilised haigused, Parkinsoni tõbi, viirusinfektsioonid ja ka alkohol. [2]

RaviRedigeeri

Kõige lihtsam ning efektiivsem ravimeetod lihasekrampide puhul on venitusharjutused. Lihase venitusseisu on soovitatud hoida 10 sekundit, korrates seda peale 5–10- sekundilist pausi 4–5 korda. Selline meetod toimib näiteks öiste jalakrampide leevendamiseks. Veel aitab lihasekrampe leevendada lihase masseerimine või sellele kuuma- või külmakompressi. Lihasekrampe aitab pehmendada ka kuum vann, mis lõõgastab lihaseid aidates krambil üle minna. [4]

Vahel aitab jalakrambi puhul ka kõndimine või jala raputamine, et lihast võimalikult palju lõdvestada [4].

RavimidRedigeeri

Lihasekrampide leevendamiseks võib võtta käsimüügis saadavaid valuvaigisteid nagu ibuprofeen.

Pikka aega kasutati klrampide raviks malaariaravimit kiniini. Kui 1995. aastal avastati, et kiniin on mürgine ning põhjustab peavalu, kuulmis-, nägemis-, tasakaaluhäireid jne, lõpetati krampide raviks kiniini kasutamine.

Lihaskrampide raviks on magneesiumi sisaldavate toidulisandite tarvitamine väga levinud. Kuid uuringud on näidanud, et see on väärarusaam. Ühes uuringus aitas magneesiumi tarvitamine leevendada rasedate krampe, kuid teistele oli see vaid platseebo. [5]

EnnetamineRedigeeri

Jalakrampide ennetamiseks soovitatakse toituda tasakaalustatult, tarbida vedelikku, loobuda alkohoolsetest ning kofeiinijookidest. Koormusest tingitud jalakrampide vältimiseks soovitatakse tarbida spordijooke, mis vähendavad vedelikukadu ning sisaldavad elektrolüüte [2]. Treeningutega alustades tuleks koormust lisada järk-järgult. Lisaks aitab kaasa ka enne lihaspingutust ja treeningut lihaste venitamine ning iga päev multivitamiinide võtmine. [4]

ViitedRedigeeri

  1. Eesti keele sihtasutus. 2009. Eesti keele seletav sõnaraamat. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Sõnaraamatu veebiversioon: https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kramp&F=M
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 Kaasik, Ain-Elmar, Puksa, Leena. 2007. Lihasekrambid. Eesti Arst, 86 (1): 49–54. https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/10226
  3. 3,0 3,1 Lind, Kristiina. 2017. Räägime lihaskrampidest. Sport, 25. http://ajakirisport.ee/2018/01/31/raagime-lihaskrampidest/
  4. 4,0 4,1 4,2 HealthLinkBC. Muscle Cramps. Kättesaadaval: https://www.healthlinkbc.ca/health-topics/za1086, vaadatud 17.03.2021
  5. NPS Medicine wise. Magnesium treatment for leg cramps. Kättesaadav: https://www.nps.org.au/news/magnesium-a-treatment-for-leg-cramps#magnesium-treatment-for-leg-cramps, vaadatud 16.03.2021