Gastroenteriit on mittespetsiifiline termin, mida kasutatakse seedeelundkonna mitmesuguste haiguslike seisundite kirjeldamisel. Üldjuhul mõeldakse gastroenteriidi all ägedat soolenakkust ehk seedekulgla põletikulist protsessi, mis mõjutab peamiselt mao ja peensoole limaskesta.[1][2]

Gastroenteriidi rahvapärased nimetused on kõhugripp, kõhuviirus ja talvine oksendustõbi.

Sümptomid ja haigusnähtude kestus

muuda

Sümptomite hulka kuuluvad kõhulahtisus, oksendamine ja kõhuvalu.[3] Samuti võib esineda palavik, nõrkusetunne ja vedelikupuudus.[4] Haigusnähud kestavad üldjuhul 24–60 tundi ning tavaliselt tervenevad inimesed täielikult ja ilma järelmõjuta.[5] Imikule võib see haigus eluohtlik olla, sest oksendamise ja kõhulahtisuse tagajärjel tekib kiiresti vedeliku ning mineraalainete puudus ja lapsed on selles suhtes oluliselt tundlikumad kui täiskasvanud.[5]

Tekkepõhjused

muuda

Gastroenteriit võib tekkida viiruste, bakterite, parasiitide ja seene põhjustatud infektsioonidest.[4] Kõige sagedasemateks gastroenteriidi tekitajateks on viirused.[6] Lastel põhjustab raskeid haigusjuhtumeid kõige sagedamini rotaviirus.[7] Täiskasvanute puhul on tavalised tekitajad noroviirus ja kampülobakter.[8][9] Soolenakkuse võib saada pesemata või kuumutamata toidu söömisel, saastunud vee joomisel või tiheda kontakti kaudu juba nakatunud isikuga.[4]

Ennetamine ja ravi

muuda

Ennetuse hulka kuulub eelkõige käte korralik pesemine seebiga enne söömist ja pärast tualetis käimist. Oluline on vältida mustade kätega näopiirkonna puudutamist.[1] Ennetusmeetodite hulka kuuluvad ka puhta joogivee tarbimine ja prügi õigeaegne väljaviimine.[4] Laste puhul on soovituslik rotaviiruse vaktsiini kasutamine.[4][7]

Spetsiifilist ravimit kõhugripi vastu ei ole. Haigusperioodil on oluline piisaval hulgal vedeliku tarbimine,[4] milleks sobib kõige paremini gaseerimata mineraalvesi või taimetee.[1] Rinnaga toitvatel emadel soovitatakse rinnaga toitmist jätkata.[4] Tõsiste juhtude korral võib osutuda vajalikuks intravenoossete vedelike kasutamine.[4] Vedelikke võib anda ka nasogastrilise toru abil.[10] Lastele soovitatakse anda tsingipreparaate.[4] Antibiootikume ei ole üldjuhul vaja manustada.[11]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Gastroenteriit – kuidas toime tulla sooleinfektsiooni korral Ragnar Vaiknemets (20. sept. 2017)
  2. Schlossberg, David (2015). Clinical infectious disease (Second ed.). Lk 334. ISBN 9781107038912. Originaali arhiivikoopia seisuga 08.09.2017.
  3. Singh, Amandeep (2010). "Pediatric Emergency Medicine Practice Acute Gastroenteritis — An Update". Pediatric Emergency Medicine Practice. 7 (7).
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 Ciccarelli, S; Stolfi, I; Caramia, G (29.10.2013). "Management strategies in the treatment of neonatal and pediatric gastroenteritis". Infection and Drug Resistance. 6: 133–61. DOI:10.2147/IDR.S12718. PMC 3815002. PMID 24194646.
  5. 5,0 5,1 Mis on kõhugripp? www.kliinik.ee
  6. A. Helms, Richard (2006). Textbook of therapeutics : drug and disease management (8. ed.). Philadelphia, Pa. [u.a.]: Lippincott Williams & Wilkins. Lk 2003. ISBN 9780781757348. Originaali arhiivikoopia seisuga 08.09.2017.
  7. 7,0 7,1 Tate JE, Burton AH, Boschi-Pinto C, Steele AD, Duque J, Parashar UD (2012). "2008 estimate of worldwide rotavirus-associated mortality in children younger than 5 years before the introduction of universal rotavirus vaccination programmes: a systematic review and meta-analysis". The Lancet Infectious Diseases. 12 (2): 136–41. DOI:10.1016/S1473-3099(11)70253-5. PMID 22030330.
  8. Marshall JA, Bruggink LD (2011). "The dynamics of norovirus outbreak epidemics: recent insights". International Journal of Environmental Research and Public Health. 8 (4): 1141–9. DOI:10.3390/ijerph8041141. PMC 3118882. PMID 21695033.
  9. Man SM (2011). "The clinical importance of emerging Campylobacter species". Nature Reviews Gastroenterology & Hepatology. 8 (12): 669–85. DOI:10.1038/nrgastro.2011.191. PMID 22025030.
  10. Webb, A; Starr, M (2005). "Acute gastroenteritis in children". Australian Family Physician. 34 (4): 227–31. PMID 15861741.
  11. Zollner-Schwetz, I; Krause, R (2015). "Therapy of acute gastroenteritis: role of antibiotics". Clinical Microbiology and Infection. 21 (8): 744–9. DOI:10.1016/j.cmi.2015.03.002. PMID 25769427.